Ta kohtus ka Peeter I veenmaks teda looma teaduste akadeemiat ka Venemaal. Ta nõudis ka lihtinimese heaolu tõstmist ja nende haridustaseme tõstmist, kuna sellest pidi sõltuma tema arvates maa majanduse areng. Ühiskonnakriitikas viljeles kommunistlikke ideid. Tuntud matemaatikuna ja filosoofina. Ta on saksa klassikalise filosoofia tuntuim esindaja. JOHANN GOTTFRIED von HERDER (1744-1803) Oli Riia Toomkooli asedirektor. Ta oli ka kontaktis Põltsamaa kirikuõpetaja A. W. Hupeliga. Hiljem töötas ta Saksamaa kultuurikeskuses Weimaris kirikuõpetajana, tehes koostööd Goethega. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki pidas ta vajalikuks ainult seni, kuni rahvas on rumal. Hariduse kaudu pidi saama õiglaseks. Patriotism pidi olema õiglane, mitte ebaõiglane teiste rahvaste vastu. Andis välja Euroopa rahvaste lauluraamatu. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu. 19
Richardson (“Clarissa”), Fielding (“Tom Jones, ühe leidliku lugu”), Sterne (“Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”), Diderot (“Rameau vennapoeg”, “Nunn”) 14 „Tormi ja tungi" liikumine Saksa kirjanduses, muusikas ja vaimuelus aset leidnud eelromantiline liikumine. 15 Herderi osatähtsus ning seos Eestiga Eestiga on ta seoses selle kaudu, et ta oli kontaktis Põltsamaa pastori A. W. Hupeliga. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. 16 Valgustuslik draama: tunnusjooned, peateosed (Goethe, Schiller, Lessing) Goethe “Faust”, “Götz von Berlichingen” Olulised olid aforismid. Schiller “Kseeniad” koos Goethega. Lessing “Naatan Tark” veidi usuteemaline, uskus, et inimene pole superkangelane, neil on häid ja halbu külgi. 17 Valgustusaja luule: tunnusjooned, peateosed, esiletõusnud tundeluule
Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Valgustusajal nägid trükivalgust ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. 11. Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku? A.T. Helle, P.E. Wilde, A.W. Hupel, J.G. Herder, A. von Kotzebue A.T.Helle koostas põhjaeestikeelse tervikpiibli aastal 1739 P.E.Wilde andis koos Hupeliga välja I eestikeelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." A.W.Hupel andis välja erinevaid raamatuid; andis välja I ajalehte, kogus eesti rahvaluulet; koostas eesti keelse sõnaraamatu; organiseeris lugemisseltse, talupoegadele lugemise õpetamiseks J.G.Herder tutuvustas eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel A.von Kotzebue asutas I teatritrupi Eestis, näitekirjanik, näitetruppi kuulusid nii meessoost kui naissoost näitlejad 12
Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses. Nii on Leibniz osaline ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos. *Saksa valgustajatest oli Baltimaadega kõige tihedamalt seotud Johann Georg v. Herder (1744-1803). Aastatel 1764-1769 oli ta Riia Toomkooli õpetaja ja asedirektor. Ta oli kontaktis Põltsamaa pastori August Wilhelm Hupeliga. Hiljem töötas Herder Saksamaa ühes tähtsamas kultuurikeskuses Weimaris kirikupeana, tehes koostööd saksa kirjaniku J. W.Goethega. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki nimetas ta masinavärgiks ning avaldas mõtet, et rahvale on vaja isandaid ainult seni, kuni tal endal jääb mõistusest puudu. Põhiülesandeks pidas Herder rahva kasvatamist õigluse ja inimsuse vaimus. Esikohale kasvatuses seadis ta püüde kasvatada vastikust sõja suhtes.
Ta oli üks Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Ta kohtus Peeter I-ga neli korda, veenmaks teda teaduste akadeemia vajalikkuses. Nii on Leibniz osaline ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos. Kõige tihedamalt oli Baltimaadega seotud saksa valgustajatest Johann Georg v. Herder. Aastatel 1764-1769 oli ta Riia Toomkooli õpetaja ja asedirektor. Ta olevat olnud ka kontaktis Põltsamaa pastori August Wilhelm Hupeliga. Ta töötas Herder Weimaris, ühes tähtsamas Saksamaa kultuurikeskuses, kirikupeana. Tehes koostööd saksa kirjaniku J. W.Goethega. Herder nägi inimkonda liikumas humaansuse suunas. Herder pidas oma põhiülesandeks rahva kasvatamist õigluse ja inimsuse vaimus. Esikohale seadis ta kasvatuses püüde kasvatada vastikust sõja suhtes. "Kas võib olla tülgastavamat vaatepilti, kui kaks armeed teineteist
· Pietism luteri kirikust eraldunud usuvool, vagadus, kõlblus, kristlaste võrdsus, ühiskonnakorra täiustamine usu abil Johann Gottfried von Herder 1744-1803, kultuuriajaloolane ja teoreetik, "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast"; progressi idee ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus; haridus, kasvatus vastikustunne sõdade vastu töö väärtustamine; patriotism, õiglustunne teiste rahvaste suhtes; koostöö Põltsamaa pastori Hupeliga 42.Prantsuse absolutism 17.-18.saj. Üldine olukord 16.saj. lõpp, 17.saj. algus: · Usulised kokkupõrked katoliiklaste ja hugenottide vahel · Kuningavõimu suhted feodaalidega, kes taotlesid suuremaid õigusi · Probleemid kodanluse ja aristokraatia vahel · Välispoliitikas tugev konkurents Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga · Bourbonide dünastia Louis XIII 1610-1643 (Henri IV poeg)
annaabi.ee 
