Keerulised suhted naistega ongi põhjuseks, miks arhitektide elu kodulinnas lõpuks nii kibedaks muutub ja Eestisse ära sõitmine tundub lausa lustina. Sakste juures võetakse neid lahkelt vastu. Kõrgetel härradel ise ei ole aga Eestis elamine just väga meelt mööda. Müllerid kurdavad, et matslikud eestlased on varastanud sakslaste rahvustoidu hapukapsaste lõhna, aga ka vorstide särina panni peal. Kirjeldatud stseen on lavastuse üks humoorikamaid. Siin on Kivirähk oma elemendis, vahele tuleb ka rehepapluse teema, mida autorile igal pool välja tuua meeldib. Lehvivate blondide lokkidega Müller kasvatab kodus samavõrd uhke karvakasvuga poega Siegfriedi (Märt Avandi), kes on nii peene mees, et valju häälega rääkida ei mõista. Sõbramehel on uskumatult kahvatu tütar (Kersti Heinloo), kellele on õpetatud, et tema kohus on käituda seisusele
Kuna teose aluseks samanimeline inimene, siis on tegu mingis mõttes dokumentaalkirjandusega. Sedalaadi kirjandus kordub ka 18. ja 19. sajandil, toodi paralleele kurjategijate ja ühiskonna tippude vahel. See ongi Fieldingu kirjapandud paradoks. Edasi arenes selles detektiivkirjanduse teema, keskenduti kriminaaluurimisele. ''Jospeh Andrews'' on seotud Richardsoni ''Pamelaga'', sama teema aga meessoost isiku vaatepunkt. Sama teose koomiline varjund. Fielding on üks humoorikamaid valgustusaegseid kirjanikke. L. Richardson kiriromaani populariseeirja. Kirjutas Fieldinguga samal ajal, oli väga väljapaistev autor. Richardson toetus mittefiktsionaalsele zanrile. Oluline teos ''Pamela'' see oli esimene romaan ning selle n-ö vastuseks kirjutas Fielding ''Tom Jones'i''. Puskin on teinud ,,Pamela" teosest paroodia. Ja ,,Jevgeni Oneginis" ta muigab selle teose üle. Richardsoni eesmärgiks on kujutada konflikte, inimese mõtteid ja tundeid ja neid analüüsida
Teniers II m�jud. Maaelu talupoegadega oli teema, millele kunstnik kirglikult spetsialiseerus, nagu on n�ha ka maalidelt �Purjus talupojad kaklevad� (Muzeum Narodowe, Poznan, Poola) ja �K�rtsis tantsimas� (Sz�pm�v�szeti M?zeum, Budapest, Ungari). Pieter de Blooti maastikke m�jutas enim Jan van Goveni laad, kuigi viimase teostel oli rohkem figuure ning rikkalikumalt jutustavaid detaile. �ks Blooti humoorikamaid teoseid on tema varane interj��rimaal �Advokaadi kontoris� (1628, Rijksmuseum, Amsterdam, Holland). Pildil on p�nevalt kujutatud 17. sajandi Hollandi olustikku, kirjeldades ametniku juures j�rjekorras olevaid kliente, kes on sinna kaasa v�tnud nii lapsed kui loomad. Blooti loomingu hulgast leiab aga ka religioosseid teemasid (�P�ha Martin ja kerjus�, Victoria and Albert Museum, London, Inglismaa).
Fieldingi puhul tõstetakse esile kahte romaani: ,,Joseph Andrews". Kui Richardsonil oli teos ,,Pamela", siis Fielding kirjutaski teose ,,Joseph Andrews". Need teosed on omavahel seotud. Fileding kirjutab selle meessoo vaatepunktist. Rischardsoni ja Fieldingi puhul on erinev ka see, et Richardson esindab sentimentaalset käsitlusviisi. Richardson räägib meile kurva loo, siis Fieldingi puhul on sellele antud koomiline varjund. Fielding on valgustuskirjanikest üks humoorikamaid. Temal on igasugused naljakad juhtumised. Ühiskonnakriitika vastu võitlemine. 1749 ilmus Fieldingi tähtsaim romaan ,,Tom Jones" ehk ühe leidlapse lugu. Siin on talle eriti tulnud näitekirjaniku kogemus, mis talle muidu kasu ei toonud. See võimaldas tal põimida karakteri ja süzee ilusaks tervikuks. On öeldudki, et ,,Tom Jones" on 18.sajandi Inglise valgustuskirjandusest üks harmoonilisemaid romaane. Teos on samuti humoorikas, mõnikord kohati satiiriliselt terav, Fieldingi
seiklused. Seltskonda ilmub naine Pat, kellesse Robert armub. Armastus lõpeb, sest Pat sureb TBCsse. "Must obelisk" ('56). Tegevus Saksa väikelinnaspeategelane on Ludwig, kes on rindel olnud. Tegeleb hauaplaatide ja mälestusmärkide müümisega. Armub skisofreenikusse, veedavad koos ilusaid aegu, kuni tüdruku paranemiseni, sest kui on paranenud, on ta Ludwigi täielikult unustanud ning unistab vaid kasulikust abielust. Ludwigi elu kulgeb kurvalt edasi. Ri üks humoorikamaid teoseid. "Taeval ei ole soosikuid" ('61) seda on R ise pidanud oma peateoseks. Naispeategelane Lillian on TBChaige. Sanatoriumis olles tutvub Clerfayt'ga, kes on seal oma sõbral külas. L teab, et tal on vähe elada jäänud ning lahkub seetõttu koos Clerfayt'ga sanatooriumist. C on autovõidusõitja, elu ohtlik. Elavad üks päev korraga. Mõne aja pärast tahab C Lillianiga abielluda. L teab, et tal pole
annaabi.ee 
