Vastureformatsioon pedagoogikas Ignatius Loyola (1491-1556) eestvõttel asutatud Jesuiitide ordu (Societas Jesu) loodud 1534 Jesuiitide ordu eesmärgid: 1. Katoliku usust võõrdunud rahvamasside kasvatamine ja tagasivõitmine ristiusu põhitõdede õpetamise ja jutlustamise teel (misjonitöö) 2. Kõrgema teoloogilise hariduse andmine oma liikmeile, koolide asutamine Jesuiitide kool I. ALAMASTE STUDIA INFERIORA GRAMMATICA I-III klass HUMANITAS IV klass RHETORICA V klass Jesuiitide kool II. NOVIITSIAEG (2 aastat) + pedagoogiline praktika III. ÜLEMASTE /STUDIA SUPERIORA/ I klass ERUDITIO (üldhariduslik kursus seitsme vaba kunsti raames) TÖÖ ALGASTME KOOLIS KORRALISE ÕPETAJANA II klass TEOLOOGIASTUUDIUM Lapsekeskse kasvatuse juured ja tänapäev Lapsepõlve käsitlused I etapp: Laps kui väike täiskasvanu II etapp: Hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi jt.)
"The Baltic Review", millest 1949. a ilmus kokku 14 numbrit. 1947. a startis BHF stentsileeritud bülletääniga " Newsletter from Behind the Iron Curtain", mis hakkas ilmuma koostöös Eesti Rahvusfondiga. 1946. a asutas BHF kirjastuse Eesti Raamat, mis andis välja õpperaamatuid, noorsookirjandust, populaarteaduslikke teoseid ja lühemat aega ajakirja "Vikerlased". Hiljem on BHF raamatuid ja ajakirjandust aidanud levitada, ostes neid teistelt kirjastustelt. BHF-i väljaannet "Humanitas" on levitatud saja tuhandes eksemplaris. Baltiska Kommittén`i tegevus on hargnenud mitmes suunas nagu BHF-ilgi. Kirjastustegevusest tuleks mainida 9-numbrilist seeriat " Brännande Östersjöproblem", bülletääni "Balt-Press" väljaandmist, rahvusvahelise ajakirja "Mare Balticum" organiseerimist jne. Laialdase ulatusega ja tähelepanu äratanud opinioonikoosolekud, apellid, memorandumid, pressikonverentsid, näitused,
ära võib märkida Vilde, Tammsaare, Alle, Jakobsoni, Sütiste jt, ent kujutelm EKP õhutusel kirjutatud “Tõest ja õigusest” tundub siiski kuidagi meelevaldne. Võiks pigem arvata, et nimetatud kirjanikud ei loonud sellelaadse suunitlusega tekste mitte EKP õhutusel, vaid isiklikust vasakpoolsest maailmavaatest lähtuvalt. EKP suuna kõrval tegeleti ateismiga veel vasakpoolsete vaadetega ühingutes, millel oli EKPga siiski suurem või väiksem side. Eesti vabamõtlejate selts “Humanitas” asutati 1926. aastal ja selle juhiks sai Sotsialistliku Tööliste Partei liige A. Audova. Seltsil olid sidemed EKPga. Seltsi liikmed avaldasid artikleid (“Akadeemias” ja “Tänapäevas”), tegeldi loengute ja vestlusõhtute ning muu hulgas ka miitingute korraldamisega. “Humanitase” ateistlikku tegevust võib hinnata suhteliselt edukaks, sest tegu oli haritlastega, kes oskasid oma vaateid argumenteeritult esitada
Tegu peab saama hüvitatud, tegu on pio, piare. Algselt lepitamine väga paljudel juhtudel hukkamine. Võis viia läbi isa või järgmine hierarhias. Sacer- puutumatu või lindprii. Teda ei peetud enam inimühiskonna liikmeks. Kuulus jumalatele, tema hukkamine oli pio. Pietas kehtib jumalate, ühiskonna, kõikide inimeste suhtes. Al 3. saj ekr on näha tendensi, kus sama suhtumine hakkab kehtima kõikidele inimestele. Kreeka filosoofia mõjul tekib uus mõiste humanitas- kogu inimkond. Fides eelkõige ustavus endale võetud kohustustele. Garanteerib inimeste omavahelise hea läbisaamine. Moraali seisukohast kui fidesest kinni ei peetud, siis oli kogu ühiskond sellega ohus. Roomlastele oli oluline eluajal hea maine ja vooruslik kuulsus peale surma. Väga tähtis märk eksistentsist oli hauatähis, monument. Märk elavatele inimestele, et ta on olemas olnud, võis olla märk tema tegudest, olemusest. Hauasteelile märgitud vastavad asjad
ajal. Kujunes arusaam, et riiklikud seadused säilitavad oma jõu juhul, kui nad laienevad kõigile kodanikele ilma diskrimineerimiseta. Seadus ei tohtinud minna vastuollu heebrea õiguse põhialustega. Hilisemal ajal (alates 10/11.saj.) hakkasid rabid printsiibi rakendatavust piirama, väites, et seda tuleb kasutada võimalikult harva. 2.5. Piibli roll ja tähendus Euroopa õiguslikus arengus Tavaarusaamise järgi on Piibel mõjutanud Euroopa õigust 2 suunas · humanitas · aequitas (aequitas canonica) Need on ainult osa mõjusuundadest. Piibli toime on palju mitmetahulisem, mistõttu laiahaardeline üldistus ei ole kohane. 2.5.1. Piibel kui õiguse allikas kanoonilises õiguses. Piibel kui otsene allikas ilmneb kõige selgemini Corpus Iuris Canonici puhul, eelkõige Decretum Gratianis. Piibel ilmnes kahel moel: · vahetult · kirikuisade (Augustinus, Ambrosius, Hieronymus) sõnade vahendusel.
kokkuleppena, sest muul juhul poleks indiviidid olnud algselt sõltumatud ja vabad. Riik polnud enam orgaaniline moodustis, nagu Platon ja Arist. seda olid näinud, vaid looming, kunstiteos. Riigil oli kohustus kaitsta inimese loomulikke subj õigusi. Sellel alusel tekkis ühiskondliku lepingu teooria. Riigivõimu allikaks oli rahva suveräänsus, mis jäi rahvale ka pärast võimuvolituste andmist valitsejale. Pinda valmistas ette Itaalia renessansiga sündinud humanism [humanitas tähendas antiigis inimese kasvatamist ja õpetamist; litterae humanae olid nö humanitaarteadused], mille keskpunkti tõusis "inimlik" inimene ja ideaaliks sai vaba, kõiki inimvõimeid vallandav isiksus. Esimene humanist on traditsiooniliselt Petrarka. Inimene võib langeda looma tasemele, ent võib oma vaba tahte ja mõistuse (ehk kasvatuse ja õppimise) najal tõusta ka jumalike kõrgusteni. [11]
annaabi.ee 
