hajuvad, nii et näivad sõltuvat üksnes kokkuleppest ja mitte loomuomadusest." (Aristoteles 1996:17) 8. VIITAMINE Viide kajastab bibliograafiaandmeid allika kohta, millest pärineb tsitaat või refereering. Viide käib kas lause või lõigu kohta. Viitamissüsteem peab olema kogu töö ulatuses ühesugune. Eristatakse kolme viitamissüsteemi: viitamine autori nime ja aastaarvuga, . Nimetatud viitamisviis on enamasti kasutusel humanitaarvaldkonnas ja on rahvusvaheliselt tunnustatud; joonealune viitamine, mida kasutatakse valdavalt õigusteaduslikes töödes või neis töödes, milles on rohkesti autorita materjale(arhiivimaterjalid, õigusaktid jm); numbriga viitamine on küll lühem variant, aga seda kasutatakse vähem. NB! Viitamisest ja vormistamisest täpsema informatsiooni saamiseks loe läbi Kiin, Aili 2000. Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Viljandi Vija, M., Sõrmus,K., Artma,I. 2008
riikide jaotumisel. Eesmärgiks sai arengumaade omale poolele meelitamine ja seda eelkõige USA poolelt rahakoti abil: uute alade enda poole võitmine oli eluliselt oluline, sest üks kaotus viivat edasi uutele kaotustele. Põhjendati seda nii julgeoleku tagamisega kui ka demokraatia levitamise ülla ideega. Loodi liite, läänes pigem vabatahtlikult, nt Ameerika Riikide Organisatsioon, NATO Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon, lõimumine toimus ka humanitaarvaldkonnas: Amnesty International, Greenpeace jne, mis kõik rõhusid ülemaailmsele ühtsusele. 31.Väike globaliseerumine Euroopas. Riikidevahelistest vastasseisudest põhjustatud sõjast räsitud Euroopas tekkis idee kujundada ühendusi, mis vähendaksid rahvusriikide suveräänsust. Rahvasteliit ja ÜRO rahvusvahelised, suveräniteete liitvad ühendused. Idee, et vaid riikide tugevamal ühendamisel saab tulevikus
Selles konkreetses valdkonnas need probleemid võivad säilida, aga muus valdkonnas võib tegutseda vägagi edukalt. Raskem on ette kujutada seda olukorda, et on professor, kellel on düsleksia, sest selle üks aspekt oli see, et raske on mõista loetut. Sellistel professoritel oleks üsna keeruline oma tööga hakkama saada. Düskalkuuliaga lapsest võib saada väga edukas humanitaarvaldkonnas tegutsev spetsialist. On päris palju võimalusi täiskasvanuna päris kaugele jõuda. Peame leidma oma spetsiifilise nišši. Kõik düsleksiaga inimesed pole ühesugused ei oma motivatsioonilt ega infotöötlusvõimetelt. Tahan rõhutada, et SÕR ei tähenda kriipsu peale tõmbamist lapse edasistele võimalustele, kui on üks või teine ÕR varases arengus avastatud. SÕR isik, kes hakkab teisi õpetama, on ikka see, kes on ise abi saanud.
tähenda, et muus vaimses tegevuses oleksid kuidagi küündimatud. Selles konkreetses valdkonnas need probleemid võivad säilida, aga muus valdkonnas võib tegutseda vägagi edukalt. Raskem on ette kujutada seda olukorda, et on professor, kellel on düsleksia, sest selle üks aspekt oli see, et raske on mõista loetut. Sellistel professoritel oleks üsna keeruline oma tööga hakkama saada. Düskalkuuliaga lapsest võib saada väga edukas humanitaarvaldkonnas tegutsev spetsialist. On päris palju võimalusi täiskasvanuna päris kaugele jõuda. Peame leidma oma spetsiifilise nišši. Kõik düsleksiaga inimesed pole ühesugused ei oma motivatsioonilt ega infotöötlusvõimetelt. Tahan rõhutada, et SÕR ei tähenda kriipsu peale tõmbamist lapse edasistele võimalustele, kui on üks või teine ÕR varases arengus avastatud. SÕR isik, kes hakkab teisi õpetama, on ikka see, kes on ise abi saanud
ning korraldanud kõigile huvilistele avatud andekusteemalisi kollokviu- me ja konverentse, mille materjale võib leida teaduskooli kodulehe rubrii- gist “Andekus ja võimekus”. Kontakt: Tähe 4, Tartu 51010 Üldtelefon: 737 5581 E-post: [email protected] Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia, vt www.tlu.ee/akadeemia Õpilasakadeemia pakub gümnaasiumi- või kutsekooliõpilastele võimalusi omandada lisateadmisi peamiselt humanitaarvaldkonnas. Õpilasakadee- mia kursused kestavad ühe semestri. Kursuste vältel toimuvad loengud ja seminarid ning korraldatakse õppekäike asutustesse ja üritustele. Õppe- päevad toimuvad nädalavahetustel viis-kuus korda semestri jooksul. LISA 8 155 Kontakt: Uus-Sadama 5, ruum M-411, Tallinn Telefon: 640 9369 E-post: [email protected] Tallinna Tehnikaülikooli Tehnoloogiakool, vt http://tehnoloogiakool. ttu
annaabi.ee 
