Järeldus Rootsi, kus ühekeelsed lapsed saavad võimalust tegeleda oma emakeelega lisatundides koos kogenud õpetajatega, säilitavad oma emakeelt ja kultuuri; venelased, kes õpivad eesti koolides peaksid samamoodi süvenenult õppima vene keelt ja kultuuri. See aitaks neid enesetunnetusega, annaks võimalust olla haritud, kelle suhtumus siseriikliku küsimusele on üsna tolerantne. Vene kogukond peab säilitama oma intelligentsi näitamise võimalust, eriti humanitaarteadusi, sest vene intelligentsi ja kultuuri formeerimise eliidid on otsustavad küsimuse mitte ainult vene kogukonna Eestis- vaid nad võivad mängida olulist rolli terve ja harmoonilise Eesti riigi arengus. 6 Kasutatud materjalide loetelu: 1. Vene kultuur Eestis [WWW] http://slanist.ru/publ/ehstonija/kultura/russkaja_kultura_v_ehstonii_istoricheskie _svjazi/244-1-0-1335 2
loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Joonis. Organisatsioonikäitumise piirteadused. Organisatsioonikäitumine on teadus organisatsiooniliikmete tegevusest, hoiakutest, väärtustest ning käitumisreeglitest organisatsioonis. Organisatsioonikäitumise puhul analüüsitakse erinevaid sotsiaal-ja humanitaarteadusi, et mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl. Organisatsioonikäitumine on õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov
Tema eraldas inimmõistuse ja vastavalt sellele ka teaduse arenguloos kolm astet. Esimene oli teoloogiline, teine oli metafüüsiline ja kolmas positiivne staadium. Positiivses staadiumis tegeles teadus ainult positiivsete ehk olemasolevate faktide ja konkreetsete nähtustega. Positivistide arvates oli positiivsesse staadiumi juba jõudnud matemaatika, ka astronoomia, füüsika ning mõned muud loodusteadused. Positivistlik mõtteviis sundis ajalugu, keeleteadusi ning teisi humanitaarteadusi pühendama senisest suuremat tähelepanu uute faktide väljaselgitamisele mitte enam vanade dogmade uskumisele ja soosimisele. Inimesed hakkasid soosima fakte üldarvamustele ja senistele iganditele. Charles Darwin ( 1809-1882) Esitas uue teooria selle kohta, kuidas liigid on tekkinud. Ta esitas teooria, et arengu aluseks on looduslik valik: ellu jäävad ainult tugevamad ja need, kes kohanevad muutuvate elutingimustega. 1871.a
uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Märk— ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. Semiootikat, nagu ka teisi humanitaarteadusi, on raske kuhugi paigutada ja seetõttu, on väidetud, et oma ebakindluses kujutavad nad ohtu teistele teadustele. Semiootika „lähikondlasteks“ on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Semiootika on vahend – kõik teadused kasutavad märke. Nt matemaatika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. Kõik filosoofilised probleemid on tegelt keeleprobleemid
kirjandusteadusliku uurimise esemeks. (...) Seepärast võib liialdamata väita, et mineviku rahvaliku naerukultuuri sügavat omapära ei ole tänini välja toodud." Bahtini kriikika: Ta rõhutas liialt binaarsust, rahva- ja kõrgkultuuri vastandust. "Bahtin tõstatas rahvakultuuri probleemi üsna hooletult ja ebamääraselt, kuid ta sundis sellega ajaloolasi esimest korda rahvakultuuri probleemile otsa vaatama. See on tema suurim teene. Ta mõjutas humanitaarteadusi palju sügavamalt, kui need, kes pühendavad oma elu sellele, et suure hoolega tõestada enesestmõistetavat." Aron Gurevits Peter Burke (s.1937) "Rahvakultuur varauusaegses Euroopas" 1978 1)Esimesi katseid kaardistada Euroopa rahvakultuuri erinevaid tahke ajavahemikus 15001800. 2) Keskendub eeskätt rahvakultuuri kandjatele ja vahendajatele ning rahvakultuuri arengule ja muutustele. Peamised teemad: karneval paasturituaalid rahvajutud ja raamatud
Tööjaotus suurendab orgaanilist solidaarsust, sest meil on vaja teisi inimesi, vahetame nandega kaupu jms. Sõltuvussuhted. *Les regles de la methode sociologique 1895: ei piisa funktisonaalsest (teleoloogilisest) seletusest, tuleb otsida kausaalne (sellega ennetab nii fukntsionalismi kui ka selle kriitikat). Keeleteadus ja strukturalistlik pööre Ferdinand De Saussure (1857-1913) rajas tänapäevase keeleteaduse ja sellest tulenevalt mõjutas fundamentaalselt 20. sajandi humanitaarteadusi. Sarnaselt 19. sajandil noorgrammatikute nägemus keelest - laenamine, muutus ajas. Saussure'i monograafia indoeuroopa keeltest (1897) kukutas nad jäädavalt. Keeleteaduse objekti - keelt - saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud
annaabi.ee 
