esimeseks tõeliseks tuumasõjaks, viimaks siiski erinevate kokkulepete ja kompromisside läbi. Võidurelvastumine polnud sellega aga lõppenud mõlemas suurriigis toimus endiselt pidev relvaarendus, seda kahtlemata isegi aegadel, mil omavaheline läbisaamine näis olevat suurepärane ning riigijuhid kaamerate ees suisa parimate sõpradena esinesid. Võib öelda, et kahe üksteisele justkui täiesti vastu käiva vaenupoole vaheline konflikt kulges pikale kestusele vaatamata üllatavalt humanistlikult ning ,,tänapäevaselt", ilma otsese verevalamiseta ning läbi kavalate diplomaatiliste nükete ja omavahelise kultuuri- ning teadusalase võistluse. Näib, et inimene on siiski võimalik ajaloost õppust võtma kaks suurt ilmasõda selja taga, ei soovitud enam kolmandat. Jääb üle vaid loota, et tegu polnud ajutise, vaid siiski pikaajalisemalt püsiva nähtusega.
Kartus oli muidugi põhjendatud. Tunnistades seotust oma õpetajaga, oleks ta arvatavasti jaganud tema saatust ning kolme risti asemel võinuks olla neli. Seega on täiesti mõistetav, et ka muidu vankumatu usumees teatud olukorras, kas siis kartes taunimist või midagi hullemat, lükkab tagasi väited oma usu kohta. Läbi aegade üks tõsisemaid pahesid on rassism. Kui valge nahavärviga inimene näeb, kuidas tumeda rassi esindajale tekitatakse kehavigastusi või vastupidi, kas ta käitub humanistlikult ning astub vahele või ignoreerib toimuvat ja jalutab rahulikult edasi? Oletame, et ta tõepoolest astub vahele ning saab ka ise keretäie. Siinkohal jääb humanist iseendaks ning hoolimata kolki saamisest, teab ta, et toimis õigesti. Samas olukorda eirav inimene jääb ka iseendaks ning tunneb samuti, et tegi õiget asja. Järelikult on seadust, moraali ja eetikanorme arvesse võtmata keeruline öelda, kumb nüüd õigesti toimis, sest mõlemad talitasid enda südametunnistuse järgi.
Rõude kollektsioon. E. Wiiralti loomingu põhiosa moodustab vabagraafika. Kunstikriitikud peavad "Põrgut" üheks Wiiralti tippteoseks. Kunstnik ise on oma hilisemal perioodil öelnud, et ta ei tahaks seda õlle- ja muus uimas tehtud tööd selles sisalduva kurjuse pärast üldse rahvale näidata. Kokkuvõte Eduard Wiiralti looming oli mitmekülgne ja rikkalik.. Looming rajanes tal graafilistele väljendusvahendite täiusele. Temas võib täheldada tema teoste põhjal, et ta suhtus humanistlikult inimestesse, samuti tuli esile ka hellus laste vastu, loomade armastus ning soe tunne oma kodumaa ja rahva vastu. Ta kajastab ka oma teostes elu vastuolusid. Kritiseerib kodanlikku ühiskonda, ironiseerib sellele omaseid väärnähte, annab neile omapoolse hinnangu. Eduard Wiiralti looming on harukordselt laiahaardeline ja meisterlik ning sellega kuulub ka maailma kunsti suurmeistrite hulka. Kasutatud kirjandus Raamatud: Tallinna Riiklik Kunstimuuseum, 1958, Eduard Wiiralt, Tallinn
Tema vaated kujunesid välja humanismi ning vaba usu alusel, hakati nimetama kristlikuks humanismiks. Ladinakeelsed traktaadid: ,,Õpetamise viisist", ,,Kirjade kirjutamisest". 1500. a ladinakeelsete tsitaatide ja kõnekäändude kogum ,,Adagia". ,,Usalduslikud kõned" üks populaarsemaid ja enam välja antud raamatuid 16. saj. Ladinakeelsete, lihtsate, elu-olu käsitlevate dialoogide kogum. 1524. a avaldas Baselis arutluse ,,Vabast tahtest", humanistlikult mõttest kantud dialoog, kõneles kõlblusest. Erasmuse esimene argument reformaatorite vastu. Sest see on ,,...inimeste mõtteviis, kes nii truult ja pimesi pooldavad ühte arvamust, et nad ei suuda taluda mitte midagi sellest erinevat". Usk vabasse isiksusesse. Deviis ,,Credo nulli" (Olen leppimatu). Tohutu pärand: traktaadid, pamfletid, tõlked, kommentaarid, kirjad... ,,Narruse kiitus" -1509. a kirjutatud. Ladina keeles. Pühendatud Thomas More´ile.
Renessanss püüdis antiiki jäljendada täilikult aga klassitsism otsis antiigis vaid selle parimaid külgi, mida jäljendada. Millist efekti otsiti valgustusaegses ,,reisikirjanduses", kus võõras külastab Pariisi (Montesquieu) või prantslane Inglismaad (Voltaire)? Peamiselt otsiti sellisest reisikirjandusest tunnet, et maailm on muutumas vabamaks, demokraatilikumaks ja inimesetele paremaks paigaks, kus neil on võimalik iseennast humanistlikult realiseerida. Milliste eesmärkide nimel pöörati kultuuridevaheline võrdlus ,,oma" ühiskonna vaatlemise poole? Arutlege ,,oma" ja ,,võõra" suhete üle Valgustusaegses kirjanduses. Kultuuridevahline võrdlus pöörati oma ühiskonna vaatlemise poole, et oma riiki kritiseerida. Välismaalastesse hakati läbi kirjanduse suhtuma paremini, sest hakati mõistma maailma eripärasusi ja selle mitmekesisust. 5. Romantilise vaimulaadi ja kirjanduse põhilised tunnused
elu peegeldus. Mina mõistan niimoodi surma idealiseerimist või surma kaunikspidamist. Nikolai Baturin: Aga sellisel juhul ütlete teie ära eksperimendist. Mina ei taju surma maiselt − mõtlen sellest teisel tasandil. Mul on selline elunägemus. Ma ei samasta ennast oma lõpnud laibaga. Mõtleva, tunnetava ja tundva olendina ma ei saa ennast absoluutselt samastada lõppeva, kooleva loodusega. Vahe on tunnetuses. Berk Vaher: Nikolai Baturinit loomingut on aeg-ajalt kritiseeritud ka humanistlikult positsioonilt: just põhjusel, et ta on mingis mõttes liiga estetiseeritud. Samas on ta humanistlik positsioon väga tugev. Aga ju on kujunenud selline traditsioon humanismist arusaamise kohta, et kannatusi peab kujutama realistlikult, tähendab – koledalt. Kannatus on kole, keha ei tohi katki minna, kannatust tuleb kujutada kirjanduses niimoodi, et teaksime seda vältida. Et võita sõpru ja mõjutada inimesi ja olla muidu selline lõbus rukkilill
annaabi.ee 
