1860-ndatel sidus ennast võimsa rühmaga Balakirev. 1858 loobus täielikult ohvitseri kutsest ja otsustas muusika kasuks. Tänu sellele valmisid tal kuulsad ooperid, klaveripala tsükkel ,,Pildid Näituselt,`` palju laule jne. 1870-ndatel võimas rühm lagunes ja liikmed hakkasid omaette tegutsema. Mussorgski ei tahtnud olla aadlik ning andis mõisa vennale, et mitte talupoegi piinata. Tal tekkisid rahalised raskused. Tervis läks halvaks- hullusehood. Ta suri 1881 Peterburis. Tema loomingu lõpetasid sõbrad.
Väga tabav on kirjandusteadlase Jüri Talveti ,,Päevalehes" ilmunud arvamus romaani ,,Pantagruel" kohta : ,,Selle tagant, mis eelteadmisteta lugejale võiks tunduda rõvetsemise ja rämeduste meeletu kaskaadina, kumab läbi autori ülijulge filosoofia elu bioloogilise suuruse, mateeria tüseda keha jäävuse ülistus. Selle taustal osutuvad naeruväärseiks inimeste ja rahvaste sepistatud dogmad, kiriku- ja võimumeeste kehtestatud tabud ja normid, ka mõistuse hullusehood, näiteks sõjad, võimuiha ja türannia. Rabelais' keelemängud on nii erandlikud, et selle raamatu pulbitsevat hingust pole keegi suutnud hiljem matkida." (10.03.2007). Kohati ajavad autori sõnamängud tõepoolest naerma satiiriline naer võib olla vahel teravamgi relv kui kuri kriitika. Rabelais sõnastab ka ise raamatu kokkuvõttes oma peamise idee ja ütleb, et nii tema kirjutajana kui
eluraskuste eest. Seal luuletuses on tunda kergust ja suurt soovi lahkuda. Siin aga on ta alla andnud ja ei jõua enam vastu panna. Juhan Liivi loodusluuletusi sirvides võib suuremal määral leida ängistavaid ja kibestumist täis luuletusi. Nii võib mulje jääda, et kirjanik oligi valdavalt suures masenduses ja soovis surra. Temast jääb esmapilgul mulje kui rusutud ja õnnetust luuletajast. Ka tema eluloos on välja toodud tema õnnetu armastus, hullusehood. Liiv oleks justkui kaotanud usu inimestesse ja nende headusesse. Kirjanik otsis hingerahu looduselt ja pidas seda oma ainsaks sõbraks. Loodus oli see, mis teda elus hoidis. et nõnda palju ilu on merelainetes, et nõnda palju ilu on taevatähtedes. Järjekordne väga hea näide, kuidas Juhan Liiv ülistab loodust.
"Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski Ralskolnikov peategelane sooritab 2 mõrva sest .. 1) on väljavalitud ja solk, väljavalitud suudavad reeglitest üle astuda ja "teha mis tahavad", seega kui ta saab mõrvaga hakkama siis on ta väljavalitu 2) vaene ja vaevab ema ja õde rahapuudusega, kes teda ülal hoiavad. Ülikool jäi pooleli. Röövib mõrvatud paljaks, kuid ei kasuta seda. Ta tegi heategusid paar enne, aga pärast kuritegu kõigiga kalk ja hullusehood. Leiab vase pere, kelle isa matuse kinni maksab. Vanima tütre Sonjaga tekib armastus. Õde Dunja ja ema kolivad linna, Rasumihhin, sõber, abiellub õega. Lõpuks annab end üles ja läheb sunnitööle, saab 8 aastat. Kõige lõpus leiab vabaduse? ja uue tee ja mõtteviisi tänu armastusele. "Punane ja must" Stendhal Julien Sorel oli puusepa poeg vaene, aga tõusis kiiresti heale järjele Renalite majas lapsehoidjaks hakkajana. Sai varem endiselt sõjaväelaselt ja ühelt abeelt hariduse
Viletsate tingimustega vanglas viibib Timo üheksa aastat, sest uue tsaari võimule tõusmisega kuulutatakse mees nõdrameelseks ja vabastatakse, kuid siiski jääb talle eluaegne koduarest. Ta asub elama Võisiku mõisa ühte kõrvalhoonesse, mitte aga enam peamajja, kus nüüd elavad tema õde Elsy ja õemees Peeter. Hoolimata pikast vangistusest jääb Timo siiski oma vaadetele kindlaks ning jätkab kirjatööd, olgugi et tsaari nuhid teda pidevalt jälgivad. Vangis viibides olid mehel hullusehood, kuid tema tervis paraneb vabanedes. Mõnikord aga ei suuda ta siiski täiesti adekvaatne olla. Mõnda aega plaanib mees Pärnu kaudu välismaale põgeneda, kuid lõpuks otustab siiski ümber, sest saab süsteemi paremini õõnestada kohapeal viibides. Jakob armub algul Timo järele nuhkiva Lamingu tütresse Jetesse, kuid otustab tüdrukul minna lasta, sest puudub usaldus. Hiljem abiellub minategelane Annaga, kes on aga samuti Laminguga verekaudu seotud (tema vallaslaps). Timo
Tegelikult viitab näidendi kaootiline sündmuste rongkäik sellele, et inimesed on sunnitud tegema valikuid, mille tagajärjed on ettenägematud ning vältimatud. Väita, et näidendi lõpplahendus peabki olema mõõdapääsmatu tundub vastuoluline sündmuste käiguga näidendis endas. 3. Läbi näidendi teeskleb Hamlet, et on hull, kuid tema näitemäng on nii inetnsiivne ja veenev, et paljud lugejad usuvad, et Hamletil on ka tõeliselt mõned hullusehood. Kas sa arvad, et see on tõsi või Hamlet üksnes mängib hullu? Millised argumente saad esitada mõlema väite tõestamiseks? Vastus Lähtudes sündmustikust on kõige täpsem hinnang Hamelti vaimsele seisundile ilmselgelt normaalsuse ja hullumeelsuse vahel. Hamlet ilmutab kindlasti suurel määral hulluse ja ebastabiilsuse märke, kuid tema nn ,,hullus" on ehk liiga sihiteadlik ja meile mõeldud,et saaksime järeldada,et Hamlet kaotab ka tegelikult mõistuse. Tema keel on ettearvamatu ja
1860-ndatel sidus ennast võimsa rühmaga Balakirev. 1858 loobus täielikult ohvitseri kutsest ja otsustas muusika kasuks. Tänu sellele valmisid tal kuulsad ooperid, klaveripala tsükkel ,,Pildid Näituselt,`` palju laule jne. 1870-ndatel võimas rühm lagunes ja liikmed hakkasid omaette tegutsema. Mussorgski ei tahtnud olla aadlik ning andis mõisa vennale, et mitte talupoegi piinata. Tal tekkisid rahalised raskused. Tervis läks halvaks- hullusehood. Ta suri 1881 Peterburis.ema varajase surma nädal pärast 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Tema loomingu lõpetasid sõbrad.Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Mussorgski on suurim kriitiline realist vene muusikas.
annaabi.ee 
