Isa vaim on neetud öösiti uitama ning päeval seni tules paastuma, kui ajaliku elu pattudest on puhtaks saadud Tagajärjed Lahendused 1. Hamlet sai teada tõe isa surma kohta 1. Vaimu mittekuulamine. 2. Ta hakkas kättemaksuplaane hauduma Hamleti võimu laiendamine riigis. 3. Hamleti hullumine Claudiuse kukutamine troonilt. 4. Hamleti võõrastumine ning kaugenemine Hamleti kuningaks hakkamine. enda lähedastest 5. Keeruline armastuslugu/suhe Opheliaga 2. Hamleti riigist väljarändamine. 6. Suur närvipinge Elu väljaspool kuningriiki ja lossi. 7. Poloniuse tapmine näitemängu nimel 8. Ophelia ”uppumissurm” 3. Vaimu mitteuskumine ning rahulikult elu 9
üksik ja otsis enda kõrvale kedagi nagu Blanche. Nende vahel oli tunda romantikat, kuid Stanley tegi omalt poolt kõik, et midagi enamat ei tekiks. Stanley rääkis Mitchile kuulujutte, mis ei hoidnud Blanche heas valguses. Jutud vastasid aga tõele ning mees leidis, et naine ei ole talle sobiv. See andis Blanche seisundile järjekordse hoobi. Ta süüdistas end kõiges, mis temaga on elu jooksul juhtunud. Ta pidas end süüdlaseks ka oma esimese abikaasa surmas. Peategelase hullumine ei jäänud kellelegi kahe silma vahele. Pärast Stanley poolt vägistamist elab naine nagu omas mullis. Ta ootas meest, kes talle järgi tuleks ning kaugele ära viiks. Blanche muutus vaimselt aina ebastabiilsemaks. Ta paistab küll olevat rõõmsameelne, kuid teised teadsid, et siin ei aita enam muu kui hullumaja. Arste nähes hakkab Blanche'l hüsteeriahoog. Tema vaimne tervis oli väga tugevalt kahjustada saanud,
Isegi surmamõistetule antakse enne hukkamist viimane soov, viimane söömaaeg, see näitab mida tähendab toit inimesele. Süüakse korralikult, kõht täis, kuid kiiresti, sest järgmisel hetkel võid olla juba surnute nimekirjas. Neil kõigil on ühine tahe naasta koju ning viia ellu poolelijäänud unistused. Kodus ootavad noormehi lähedased, nende endi emad, kes nad nuttes sellele teekonnale saatsid ja nüüd neid unetutes öödes taas kohata soovivad. Teadmatus ning hullumine kandub ajapikku ka lähedaste hinge, tahetakse kõigest loobuda. Mõned lepivad juba sellega, et ei näe oma lapsuksest enam kunagi. Üha enam kisuvad hinge auke uudised ja sõnumid sõjast, sest sealt ei tule kunagi midagi head. Neid ülistatakse kangelasteks, aga kas see läheb korda tuttavatele, sugulastele ja sõpradele? Pole heroistlikut tunnet, vaid reedetus ja kibestumus, viha selle vastu, kes saatis need noored mehed otse surmasuhu. Tekib küsimus: milleks seda kõike vaja? Lõppeks
Vankri muusikaauhind. Ooper põhines samanimelise Aleksander Puskini jutustuse järgi ja oli kolm vaatust, mis jagunesid omakorda 7. pildiks ning teose tegevus toimub 18. sajandi lõpus St. Peterburis. Libreto autoriks on helilooja vend Modest Tsaikovski, kuid Jeletski ja Lisa aaria ning koorinumbrite tekstid on pärit Pjotri sulest. Teoses põimusid traagilised sündmused nagu Hermanni kaardimängukirg, õnnetu armastus, Padaemanda surm, vaimu ilmumine, noormehe hullumine ja Liisa enesetapp. Populaarsele mängurluse teemale lisas vürtsi ka realistik tegelaste koosseis, mis andis tõetruu pildi 18. sajandi alguse Peterburi inimtüüpidest. Tõsi küll, Tsaikovski ooperis on need tegelased mõnevõrra muutunud. Puskini külmalt arvestavast ja egoistlikust Hermanist saab Tsaikovskil kirgede ja pahede käes visklev ohver, kelle maniakaalne rikastumissoov hävitab armastuse ja viib välja peategelaste hukuni.
maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu. See on teos kohanemisraskustest, mille kirjeldus ulatud huumorist traagikani. Eilsed sõdurid otsivad oma elu mõtet: nad hindasid sõjas sõprust ja vaprust; nüüd vastanduvad vapruse ja arguse asemel rikkus ja vaesus. Kas, kes varem oleks nälginud kui müünud mõne oma raamatu, müüb nüüd terve raamatukogu, et avada viinapoodi. Inimene ei saa aga nii palju oma isiksusest muuta- tulemuseks on hullumine ja enesetapp. 1938 romaan ,,Kolm sõpra" (,,Drei kameraden") räägib Saksamaast 20ndte aastate lõpus ja 30ndate alguses: tööpuudus, infaltsioon, enesetapud. Kesksele kohale tõuseb inimest õilistava paraku traagiliselt lõppeva armastuse teema. Kolme sõpra ühendab viha ja põlgus maailma vastu: Otto peab autoremonditöökoda, Lenz viimase romantikuna huvitub veel poliitikast, Roberti ja Pati armastus lõppeb Pati surmaga.
Muredest murtud prints kogus esimesi valitsejatarkusi. Henry oli palju oma isaga koos, kuna too soovis hoolt kanda tulevase valitseja eest. Niisiis sai noor prints endale eeskuju, keda pidi järgima oma valitsusajal. Kuningriik oli õnneks palju rahumeelsem ja jõukam, kui varasemal ajal. Kuid kuningat vaevasid paranoiad. Ta kartis pidevalt vandenõusid, kuigi ühtegi sellist polnud tabatud. Kahjuks oli see juba esimene mõjutus, mis hakkas printsile külge. Kuninga hullumine Kuninga tervis hakkas tasapisi nõrgenema. Aga sellest olenemata talletas Henry enasse nii kuningaks olemise maneere, stiili kui ka poliitika ning tseremooniate korraldamise kunsti. Samal ajal oli ta tunnistajaks kuninga idiosünkraasia süvenemisele ja seostades seda eksikombel kuningavõimu tugevusega, jõudis ta järeludsele, et valitsemise lahutamatuks osaks on ka teatud isiklike kinnisideede rahuldamine ja karmi vägivalla kasutammine. Kuningas Hnery VII polnud
noorusaja iidolist Schopenhauerist, ärapöördumine kogu modernsest kultuurist. Kui meenutada, et Nietzsche hilise loomeperioodi loosungiks oli kõigi väärtuste ümberväärtustamine, siis pole säärastes muutustes midagi imelikku. Kõlab ju Nietzsche ennast tõlgitseva teose "Ecce homo" (e.k. 1996) alapealkiri: "Kuidas saadakse selleks, mis ollakse". Nietzsche loometee lõppakordiks ja tõeliseks maiuspalaks biograafidele kujunes hullumine 1889. aasta algul. Tal diagnoositakse progresseeruv paralüüs ning mõtleja kuhtus perekonna hoole all. Vaatamata stiilirevolutsioonile filosoofia kirjutamisel, mahlakatele väljaütlemistele ning pidevale enesereklaamile ei võtnud kaasaeg Nietzschet filosoofina tõsiselt. Kui oletada, et Nietzsche oli prohvet, siis pole selles midagi imelikku -- prohvetid kuuluvad tulevikule. Postuumne tõlgitsusorgia Nietzsche ise aitas paljuski oma vääritimõistmisele kaasa
annaabi.ee 
