Film põhineb Michael Cunninghami teosel ,,Tunnid" ning jutustab loo sellest, kuidas Virginia Woolfi teos ,,Proua Dalloway" mõjutab kolme sarnase eluga, kuid erineva põlvkonna naist. Nad kõik võitlevad endi elus ühel või teisel viisil depressiooniga ning suitsiidiga ning teevad tõsiseid pingutusi, et mööda saata kurbi ja lõputuid tunde oma elust. Esimene neist, ning ka kõigi teistega kõige tihedamalt seotud, on veidi hullumeelsusele kalduv kirjanik Virginia Woolf (Nicole Kidman), kes kirjutab parasjagu ,,Proua Dallowayd" Ta oli oma abikaasa Leonardiga Londonist äärelinna kolinud, et saada üle teda vaevavast depressioonist. Tema armastav mees oli väga hoolitsev ning tegi naise jaoks kõik, mis tema võimuses. Vaatamata sellele tundus Virginia tüdinud, ei hinnanud mehe ponnistusi ning käitus nagu tänamatu jõmpsikas. Teiseks naiseks on 1950ndatel Los Angelese äärelinnas elav rase depressiivne koduperenaine
Ometi on ta andekas ja tugeva loomuga mees. Tal on teooria , mis jagab inimesed kaheks, harilikud inimesed ja haruldased inimesed. Raskolnikov, kes arvan end kuuluvat just erandlike inimeste hulka, otsustab tappa liigkasuvõtja vanaeide, et temalt röövitud rahaga lõpetada õpingud, teha tegusid. Ta lähebki ome idee täideviimise lõpuni, kuid eelnevalt hoolega läbimõeldud tegu sooritades jõuab ta seisundisse , mis läheneb hullumeelsusele. Pärast kuritegu hakkavad teda vaevama süümepiinad. Ta naaseb kuritöö paika , käitub võltsilt ja uurija hakkab teda kahtlustama. Lõpuks ei suuda Raskolnikov seda enam taluda. Ta pihib oma tegu Sonjale ning see järele tunnistab ametivõimudele. Ta saadetakse Siberisse sunnitööle ning Sonja järgneb talle. Piinade ja kannatuste kaudu jõuab Raskolnikov headuse ja armastuseni. 10.MILLES SEISNEB DOSTOJEVSKI LOOMINGU TÄHTSUS? Dostojevki mitmekülgne looming on tugevalt mõjutanud 20.saj
tagasiteed. Wertherit nakatanud kirge saab kõrvutada tõsise haigusega. Wertheri tuttavad tegid katseid tema aitamiseks: Lotte andis talle mõista, et tema süda on Alberti poolt võetud, Wilhelm soovitas talle religiooni, kuid Werther ei soovinud paraneda ega otsida mingeid võimalusi enda elu paremale teele viimiseks. Wertheri depressioon ja süvenev teadmine, et ta ei saa kunagi Lottega koos olla, kallutas ta hingeseisundit hullumeelsusele ning keeras ta mõttemaailma pahupidi. Werther armastas, kui Lotte talle ta lemmikpalasid klaveril mängis, kuid mingil hetkel ei talunud ta neid enam ja juba see vihjas Wertheri hulluks minemisele. Kui ülemaailmselt on aastas ligikaudu 11,4 enesetappu 100 000 inimese kohta, siis ulatub see näitaja Eestis 14,1-ni. Rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva raames pandi Tallinnas Stroomi randa eelmisel aastal suitsiidi teinud inimeste mälestamiseks 183 paari kingi
Kuid kuriteost enesest sai kohe noormehe lootuste täielik krahh ning kohutav karistus. Unistus elu silmapilksest muutumisest pärast ,,kogu kapitali" kättesaamist osutus illusiooniks: röövitud rahast ei kasuta Raskolnikov kopikatki! Veelgi enam, talle pole pärast mõrva enam oluline ei inimkonna heaolu ega omaendagi ,,uus elu". Oma ,,loogiliselt" läbi mõeldud teo teeb ta haiglases, pooljampsilikus, palavikulises seisundis, mis läheneb hullumeelsusele. Kangelane varjub iseendasse ja lakkab elamast harilikku elu, tema hinge valdab õudus ja isegi armastatud õe ja ema vastu sigineb vaenutunne. Raskolnikov leiab, et ta ei ole Napoleon ega ,,üks inimkonna heategijaist", kes idee nimel rahulikult valavad meredena verd. Piinlemised sooritatud kuritöö pärast, mida ei vaigista mingi loogika, vallandavad kasmaarse paljastamishirmu ja samas ka meeletu soovi end üles anda. (Teose ,,Kuritöö ja karistus" põhjal)
Sokratese kõnele järgneb Alkibiadese lugu, kes väidab, et kavatseb rääkida tõtt. Tõde, mida ta näeb, on tegelikult tunded Sokratese kui mehe suhtes. Ta näeb ja kirjeldab Sokratese väärtusi ning väidab, et need väärtused, tema arusaam armastusest, on muutnud Sokratese raidkuju sarnaseks: ta ei hooli ilusast kehast, ei räägi kauneid isiklikke sõnu. Alkibiades tunnistab, et samas tema ise on muutunud orjalikuks; tema hinges on selline torm, ta ei kontrolli ennast ning läheneb hullumeelsusele. Selline individuaalne ilust kantud armastus vastandub siis Sokratilisele armastusele. ,,Pidusöögi" moraal Sokrates lugu näitab, et armastav olend saab tõusta kõrgemale juhuse meelevallast; Alkibiades vastandub talleja näitab, et Sokratiline armastaja kaotab palju oma inimlikkusest ning et individuaalsel armastusel on eriline väärtus. Selge on, et kahte korraga saavutada ei saa! 21. Apostel Paulus Jumala armust (nim ka pauliinlikuks armastuse kontseptsiooniks). Pauluse
unustab end selles maailmas. Maailmaga peab distantsi hoidma. · Alkibiades: ,,kavatsen tõtt rääkida" kirjeldab Sokratese tema väärtusi, mitte üksnes tark, vaid ka ilus ja tugev mees, vapper, õilis, üllas. Samaaegselt on armastuse arusaam teinud Sokratesest raidkuju, ta ei hooli enam ilusast kehast, ei räägi kauneid isiklikke sõnu. Samas tunnistab Alkibiades, et on muutunud orjalikuks, ta ei suuda end kontrollida, läheneb hullumeelsusele. · Pidusöögi moraal Sokratese lugu: kuidas armastav oled saab tõusta kõrgemale juhuse meelevallast · Alkibiadese lugu: kaotab palju oma inimlikkusest. Individuaalsel armastusel eriline väärtus · Moraal: kahte korraga ei ole võimalik saavutada Kristilik ,,agape" (arm) Piiblis ,,agape" (,,Armasta Jumalat" ja ,,Armasta ligimest nagu iseennast") vs Platoni ,,eros" (erootiline; kiindumus sõprade vahel)
annaabi.ee 
