Kuninga tagavaraplaaniks oli Hamlet mürgitada veiniga, kuid kuninganna joob mürgitatud veini ning sureb. Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri otsaga kuid saab ka ise sügava haava. Seejärel surevad kuningas, Laertes ja Hamlet. 2. Iseloomusta ,,Hamleti" tegelasi! Hamlet- oli Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. Hamlet oli väga kannatlik, ta oli ka aus. Hamlet põlastas kõike uhkeldavat ja talle meeldis lihtsus. Hamlet oskas hästi mängida oma osa hullumeelsena ning osakas pidada saladusi. Samuti oli Hamlet osav vehleja. Ta oskas lausuda teravmeelseid sõnu ja märkusi õigetes kohtades. Claudius- oli Taanimaa kuningas. Claudius oli väga omakasupüüdlik tegelane, kes tappis oma venna selleks, et saada riigis võimu, saada Gertrudi endale ja krooni. Samas oskas Claudius peaaegu igas olukorras jääda rahulikuks. Ta kahetses oma venna tapmist, aga siiski ei ihanud näha teda elavana, pigem soovis tappa ka Hamleti, kes oli takistus tema teel.
Õpetaja andis meile kostüümid. Me astusime tema ülisuurde kabinetti, mis oli täis maast laeni ruumilisi televiisoreid. Terve kabinett nägi välja nagu võimas Hispaania tänav. Telerites kõndisid inimesed ja ruum oli ehitud tänavalaternate ja erinevate paberkaunistustega. Tundus, nagu me oleks sattunud hetkega ühest riigist teise. Marssisime telerongkäiguga kaasa ja vestlesime kõigiga, kes meilt midagi küsisid. Esialgu tundsin mina end pisut hullumeelsena, kuna teadsin et oleme ju kabinetis vaid 3-kesi ja need kellega rääkisime ,olid televiisorid. Üsna pea aga harjusin ja tundsin end vabalt. See oli unustamatu kogemus. Tunni lõpus suudles õpetaja meid põskedele ja me jooksime vahetundi. Algamas oli kolmas tund ja mulle teatati, et kuna nende koolis on reegel, et alates 25. soojakraadist on vaid õuetunnid, siis läksime meiegi välja ootama oma bioloogiaõpetajat. Paari minuti pärast sõitiski ta bussiga
Ta kahetses oma venna tapmist, aga siiski ei ihanud näha teda elavana, pigem soovis tappa ka Hamleti, kes oli takistus tema teel. Claudius sai ka aru sellest, et Hamlet tegelikult ei olnud lihtsameelne. Teine tegelane oli Hamlet. Ta oli Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. Hamlet oli samuti väga kannatlik, kuid tema oli aus. Hamlet põlastas kõike uhkeldavat ja talle meeldis lihtsus. Hamlet oskas hästi mängida oma osa hullumeelsena ning osakas pidada saladusi. Samuti oli Hamlet osav vehleja. Ta oskas lausuda teravmeelseid sõnu ja märkusi õigetes kohtades. Polonius oli lihtsameelne inimene, kes järgis kuninga käsku, et Opheliat Hamletile naiseks saada. Polonius oli küll pugeja, kuid mitte niivõrd suur, ki Guildenstern ja Rosencrantz. Horatio oli Hamleti ustav ja aus sõber, kes oskas samuti sõna pidada. Horatio nägi kogu sündmustikku kõrvaltvaataja pilguga, nähes enamikku Hamletiga toimuvast ja
Kui me midagi teeme või otsustame, siis on vaja jälgida oma sisemust. Kas on hea olla, kas hing on rahul? Kui ei, siis oleme teelt kõrvale kaldunud. On vaja teha uued valikud või püüda muuta mõtlemist olemasolevast. Meie emotsioonid on nagu navigatsiooniseade, mis annab infot õigel teel püsimise kohta. Võib tekkida vastuolu loogiliste, mõistuse tehtud ja südame hääle järgi tehtud otsuste vahel. Tehtud valik võib tunduda endalegi mõistusevastasena, lausa hullumeelsena. Kui selle järel tekib rahulolu ja hingerahu, siis on see õige. Sa oled õigel teel. Sa suudad üle olla teiste mis tahes arvamustest ja hukkamõistust. Vitriini pandud elu Ometi, kuigi südamehääl ütleb, et õigem oleks toimida nii, teeme valikud just vastupidiselt. Miks me siis teeme elus valesid valikuid, mis ei lase end õnnelikuna tunda? Teeme seda suuresti oma "vitriinide" pärast, et meie elus nähtu ja kuuldu pälviks teiste heakskiidu. Samas võib inimene oma sisemuses tunda
Kostab leinamarss ja mõned suurtükkide paugud. Teose olulisemad tegelased on Hamlet, Ophelia, Kuningas Claudius, Poloniuse ja Laertes. · Hamlet Hamlet on väga isekas inimene. Tal on kindlad põhimõttes ja sihid, mille poole ta püüdleb.Tegelikult tundub Hamlet ka väga hoolivana. Hamleti jaoks on olulisel kohal õiglus ja ausus. Ta tundub väga julge ja külmavereline, kuid samas ka salapärane. Mõnikord tundub Hamlet teoses hullumeelsena. Samuti on ta tundlik ja vägagi tundeline. · Ophelia Ophelia on pikajuukseline tütarlaps , kelle ilu on teoses mitu korda rõhutatud. Samuti tundub Ophelia mõnikord kuidagi meeleheitel olevat. Veel tundub Ophelia olevat salakaval ja segaduses. Suhteliselt kergeusklik ja kannatlik. · Kuningas Claudius Claudius on taanimaa kuningas.Ta on väga salakaval ja külmavereline. Ta tundub kuidagi jõhker ja ebainimlik. Teose järgi mulle tundub, et ta
kuulama. Selgus saabub alles siis, kui kõikide huvid on kindlaks tehtud, kusjuures alati on võimalik oma huve kaitsta. Lahendusvariante otsides on mõistlik korraldada ajurünnak, millest osavõtjate arvu ei tohi mingil juhul piirata viie kuni kaheksa inimesega. Võimalikult paljudelt inimestelt tuleb kõik ideed kokku korjata, kusjuures ideede kogumise ajurünnakul tuleb osalejatele kindlasti teatada, et kõik mõtted on teretulnud. Mingil juhul ei tohi mõnd esialgu hullumeelsena tunduvat ideed kohe kritiseerima hakata. Parema tulemuse saab, kui määrata üks inimene, kes hakkab ideede kogumise koordinaatoriks. Vältimaks ideede kordumist kirjutage need kõik järjest tahvlile. Valige välja need, millega on mõtet edasi töötada. Andke oma töötajatele võimalus väljavalitud ideede üle järele mõelda, kusjuures fikseerige ka kindel tähtaeg, millal neil tuleb läbitöötatud variandiga välja tulla. Kui te ka siis probleemile lahendust ei leia, alustage kogu
ühtlasi on see ettevõtmine pühendatud neljandale rahvusvahelisele polaaraastale. Tara ekspeditsiooni eestvedajad said inspiratsiooni kuulsalt Norra polaaruurijalt Fridtjof Nansenilt, kes oma laevaga Fram ja kaheteistkümne kaaslasega sai sellise triiviga esimest korda hakkama üle sajandi tagasi. Tollal tundus Nanseni idee transpolaarsest jäätriivist ning võimalikkusest spetsiaalselt konstrueeritud laevaga see teekond läbi triivida paljudele hullumeelsena, rohkem oli neid, kes Nansenit hukka mõistsid. Tugeva kriitika kiuste saavutas tema meeskond edu, Fram triivis läbi Põhja-Jäämere kolme aastaga: 18931896. Nansen tõi teadusmaailmale rohkelt uut teavet Arktika looduskeskkonna, sealsete jääolude, jäävälja liikumise, transpolaarse jäätriivi jpm. kohta. Paljud tol korral tehtud avastused on praegusajal Arktika teadusuuringute alustaladeks, ehk on need isegi andnud tõuke uurida seda piirkonda veelgi põhjalikumalt.
annaabi.ee 
