* NB! Tundekasvatus Rousseau 18. sajand Rousseau 18. sajand * Loomulik ja vaba * Allumine mehele, ei tohi olla liigselt * Õppimine ei tohiks olla sundus; õpitakse iseseisev seda, mida mõistetakse * Lastekasvatus * Kehalised harjutused füüsis * Usk on oluline * Hullamine, lärmitsemine, naermine, * Kodused toimetused jooksmine * Ei tohi olla liialt haridust * TÖÖ on oluline * Istub kodus, ei tohi minna seltskonda * Esteetiline vabadus julgus avaldada lõbutsema arvamust * (isale, emale, mehele allumine) * Füüsiline töö, hirmud aitavad ihasid all
Liisi läks pisarsilmil seekord Vargamäelt minema. ta sai aru et isa armastas teda ikka väga. XXXVII Peale Liisi lahkumist hakkas Vargamäe nagu lagunema. Noored läksid ära. Esmalt Maret. Peagi tahtiski Maret mehele minna- vigase jalaga Sassile, kes isale eriti tegelikult ei meeldinud kuna ta oli tisler. Laste lahkumine kurvastas Marit väga, sest tema elu muutus üha raskemaks. . Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst. Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. XXXVIII Indrek läks kooli. Vanale Andresele tegi muret see et poeg Andres selline lehtsaba on ja et ta nii palju külavahel ringi käib ja et ta üldse pühakirju eriti ei loe. XXXIX Andrese kroonu minek
kuidas sellega ka on. See muutis Indrekut ja Mari veel lähedamaks, Andres tundis ennast nagu ei kuuluks sinna ja oleks täiesti võõras nende juures. Indrek teadis ka seda et ema nutab ikka tema pärast enamus aja. Olgugi et ta ei teadnud et põhjuseks oli aeg mil ta sündis (enne Jussi surma), kuid siiski ta aimas et tema pärast.Hiljem Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei 10 huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Kuidas avaldub Indreku armastus tõe ja õiguse vastu,ausus,kaastunne?- Indrek oli hingeline poiss. Ta tundis kaasa endast nõrgematele näiteks ei meeldinud talle oma venna Andresega ussi piinata. Samuti pidas poiss oluliseks rääkida tõtt, ta ei sallinud valetamist ega ülekohut.Kord elas Orul üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia
· kasvatuslik üksteisega arvestamine, abivalmidus, viisakus, sõbralikkus, koostegemisühtsus · arenduslik vaimselt (tähelepanu, mälu, fantaasia, loovus), füüsiliselt (kiirus, täpsus, visadus, osavus jne). Mäng on motiveeritud tegevus ma tahan mängida, ma tahan mängida seda mängu, et lõõgastuda, lõbutseda või oma võimeid proovida-näidata. Noortel endil on esmaseks eesmärgiks (motivatsiooniks) mängudes osalemiseks lihtsalt ajaviiteks lahutada meelt (hullamine, nalja tegemine, lollitamine, enda näitamine), endale teadvustamata, et läbi mängu nad said millegi võrra targemaks, paremaks, osavamaks. Kogesid uut väärtust, õppisid midagi uut. Mäng on seotud tundmustega. Mäng pakub nii mängijale kui mängujuhile positiivseid või negatiivseid elamusi, emotsioone, olenevalt saadud praktilisest kogemusest (konkreetsest situatsioonist). Igal mängul on omad reeglid, milledest tuleb kinni pidada (järgida), et mäng õnnestuks
Mees vaatas tütrele silma ning nägi neis Krõõta, ta küsis veel korra tütrelt et kas ta kindlalt kedagi ei taha ja tütar vastas et ei taha jah. Selle peale ütles aga Andres et las kutsub siis Sassi neile. Maret oli väga rõõmus kuid ta ei näidanud seda välja. Mari olidki kardetud päevad käes- ta pidi võõra tüdruku appi võtma. Nii olidki vanemad oma suurtest tütardest lahti. Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst. Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. Ta otsis üles raamatud mida Liisi ja Maret peitsid ning püüdis neist aru saada kuid ka need tundusid liiga keerulised olevat. Talle meeldis ka kuulata pealt tüdrukute juttu, olgugi et ta eriti
Mees vaatas tütrele silma ning nägi neis Krõõta, ta küsis veel korra tütrelt et kas ta kindlalt kedagi ei taha ja tütar vastas et ei taha jah. Selle peale ütles aga Andres et las kutsub siis Sassi neile. Maret oli väga rõõmus kuid ta ei näidanud seda välja. Mari olidki kardetud päevad käes- ta pidi võõra tüdruku appi võtma. Nii olidki vanemad oma suurtest tütardest lahti. Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst. Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. Ta otsis üles raamatud mida Liisi ja Maret peitsid ning püüdis neist aru saada kuid ka need tundusid liiga keerulised olevat. Talle meeldis ka kuulata pealt
Mees vaatas tütrele silma ning nägi neis Krõõta, ta küsis veel korra tütrelt et kas ta kindlalt kedagi ei taha ja tütar vastas et ei taha jah. Selle peale ütles aga Andres et las kutsub siis Sassi neile. Maret oli väga rõõmus kuid ta ei näidanud seda välja. Mari olidki kardetud päevad käes- ta pidi võõra tüdruku appi võtma. Nii olidki vanemad oma suurtest tütardest lahti. Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst. Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. Ta otsis üles raamatud mida Liisi ja Maret peitsid ning püüdis neist aru saada kuid ka need tundusid liiga keerulised olevat. Talle
Seepärast on nad täna õhtuks siia kutsutud. Homme aga tulgu kõik -- igaüks. Sest ta pidas lugu igaühest, armastas igaüht; seepärast peab ta matuseorgia1 olema avalik.» Nii ta jahvatas järjest edasi, talle meeldis kuulata iseenese kõnet; ja iga silmapilk ta patras oma matuse-orgiast, kuni hertsog enam ei suutnud seda kannatada. Ta kirjutas paberitükikesele: «matusetalitus, vana loll», 1 Orgia -- metsik vanajumala teenimine, ohjeldamatu lõbutsemine, pöörane hullamine. 377 pani paberitüki kokku, hakkas häälitsema «gu-gun» ja ulatas paberitüki üle teiste peade kuningale. Kuningas luges, pistis paberitüki taskusse ja ütles: «Vaene William, kuigi ta kõrvad ei kuule, -- süda on tal korras, palub, et ma kutsuksin kõiki matusetalitusele; tahab, et igaüks oleks tervitatud külaline. Aga tal poleks tarvitsenud paluda, -- meil oli just sestsamast jutt.» Siis jahvatas ta üsna rahulikult edasi ja hakkas jälle oma matuseorgiaid siia-sinna jutu
annaabi.ee 
