,,Suveöö armastus" Tegevus toimub kahe tegelase vahel: armastajapaar Maali ja Kusta. Kusta läheb keset ööd Maali juurde, et too teda heinte peale kaissu võtaks. Maali aga ei lase poissi uksest sisse, kuna arvab, et Kustas on vaid seksi pärast seal. Vaidlus kestab pikalt, küll ähvardab Maali peremehe kutsuda ja Kusta aga vastu, et läheb hoopis lauda peale Mariga hullama. Hakkaski Kusta lauda poole liikuma ja krõps oli Mari kohe heinte pealt väljas ja kohe pärima, et kas poiss tõesti läheb Mari juurde. Tüdruk pehmus hetkeks, lasi poisi sisse. Kusta aga hakkas kohe himuralt Maali riideid ära kiskuma ja nii panigi tüdruk mööda küla punuma, Kusti muidugi jooksusammul kannul. Jõuti lagunenud veski juurde, kuhu Maali ennast lukustas. Kusti küll üritas ja üritas, aga tüdrukut ta kätte ei saanud.
majad. Hunt samblast ja jänes ehitas puust. Majad olid lähestikku ning Hunt ja jänes said omavahel sõpradeks. Jänes: Tere hunt! Hunt: Tere jänes! Jänes: Ilm on pärsi jahedaks läinud H: On jah. Küll praegu tahaks midagi sooja juua. J: Ma keetsin just kakaod. Lähme joome tassikese H: Hea mõte! (lähevad jänese majja) Jutustaja: Väljas läks aga tuul valjemaks (tuule hääl) Hunt ja jänes läksid õue vaatama. H: Lund sajab J: Vahva, lähme lume sisse hullama Mirjami laul Lumehelbekeste tants Jutustaja: Mängu hoos ei pandud tähele, et kogu maa oli lumega kaetud. Seda nägid ka linnud. Linnud lendavad Linnud: Oi, oi maa on lumega kaetud, kust küll süüa saaks? Laul lindudest Lind: Siin on ju 1,2,3,4 piparkooki. Kas me tohime teid ära süüa? Pipargoogid: Ei , meie oleme teie jaoks liiga kõvad ja magusad. Me laulame teile. Laul Jutustaja: Lund aga sadas nii palju, et Hunt ei leidnud oma maja enam lume alt üles. Hundil hakkas külm.
maniblueerida. Seda sain aru sellest kui Lydia ja Pyrrhos talle vingerpussi mängisid ja ta puu otsa saatsid ja väitsid, et sealt näeb puuall toimuvat teistmoodi näiteks,et need kes on puuall need ,,hullavad´´ mees läks vaatama ja Lydia ja Pyrrhos hakkasidki nii nimetatud hullama ja mees arvas, et see ongi nii. · Moraal: Ära usu mida teised sulle räägivad, enne kui oled kindel, et nad sulle tõtt räägivad. 2). Novelli teemaks oli jällegi see,et kuidas naised oma mehi pettavad.Kasutades selleks enda kavalust ja jätmata kasutamata ühtegi võimalust. 3).Ülesehitus oli jällegi selline mis läks aina põnevamaks.Kõrgpunk oli siis kui Nikostratos puu otsa saadeti. Lõpp oli ootamatu sellepoolest, et mees ei näinud
torkavad sealgi kohe silma (krva). Ksimus Ktlinile: Professor Martin Ehala pani Terevisioonis keeletoimetajatele sdamele: kontrollige keele puhtust! Kas kirjakeel on miskit pha, mida tuleb slngist lahus hoida? Keelt ei tohi klaaskapis hoida. Tulemuseks on muuseumikeel. Slng kuulub keele juurde, seda ei tasu vltida, teab Ktlin. Seda tasuks tunda. Ja ht-teist juab slngist ka ametlikku keelde. Mina ksin Ktlin Vainolalt, kas rokkima tohib elda. Seda ei asenda ju snaga hullama niteks. See sna nagu paljud teised inglise keelest tulnud sakkima, hngima kitub eesti keele praselt ja hldub eesti keele reeglite jrgi, ning need vljendavad kige tpsemini tegevust, mida nad mrgivad, vastab Vainola. Mttes annan selle vastuse eest Ktlin Vainolale medali. Ktlin Vainola on ks kahest Eesti slngi snaraamatu koostajast Kuna eestlaste rahvaarv vheneb, siis on vaja knekeelt, et vlismaalased saaksid kergema vaevaga eesti keele selgeks ja, et eesti keel vlja ei sureks.
kõik teadsid - ema ja tütar käisid linnas ringi, istusid pargis ja kuulasid valjuhääldist lastekoori, nägid tuvisid, teisi emasid ja lapsi, jäätist - ema ja tütar sõid koos rosina-koorejäätist, seejärel läksid kirikut vaatama - läksid külla Sennile, kellel oli taks, jäid ootama Heinot, kes koju jõudes väljastaks emale seanahatõendi - tütar läks õue Senni lapsega Heljuga mängima, läksid puukuuri, kus olid lambavillad ja nahad ning hakkasid neis hullama - Helju andis talle papist nuku, mis oli ilus ja lausa läikis, seejärel läks tütar tuppa ja nõudis emalt, et nad minema hakkaks, ta pesti lambarasvast puhtaks ja mindigi ära - mindi piimabaari suhkrusaiakesi ja odavat teed jooma, seejärel tütre nõutud vihikut ja raamatut ostma - raamatupoest valis tütar välja laste juturaamatu, salme ta ei tahtnud lugeda, raamat pealkirjaga "Sõit mustikametsa"
KIISUEMA JA KIISUPOJAD Eesmärgid: arendada kiirust ja tasakaalu Vanus: alates 3. eluaastast Osavõtjad: vähemalt 8 mängijat Mängukoht: soovitav ruumis, suvel võib ka õues Reegel: "Kiisupojad" peavad alati minema oma "ema" juurde. Mängu käik: Õpetaja määrab kiisuemad. Iga kiisuema valib endale 3-4 poega. Kiisuema istub koos poegadega oma majas kiisuema istub toolil, pojad tema ümber põrandal. Kui kiisuemad jäävad magama, hakkavad pojad mööda tuba hullama. Hüüde "Näu!" järel jookseb iga kiisupoeg kiiresti oma ema juurde tagasi. Algul hüüab "Näu!" mängujuht (õpetaja), hiljem kiisuemad ise mängujuhi märguande peale. Mängujuht jälgib, et mängijad liiguksid kogu ruumi ulatuses. Esimesena oma ema juurde jõudnud kiisupojad on võitjad. MINU PADI Eesmärgid: rikastada sõnavara ja mõistete pagasit, arendada koordinatsiooni, kehatunnetust ja oma emotsioonide väljendusoskust Vanus: 3-6 a
laste matustele läksid ka Andres ja Mari. Juba järgmisel pühapäeval oli matuste kord ka Vargamäe Andrese ja Aaseme rahva käes. Esiteks surid Maril Juku ja Kata, siis Andrese kolmas tütar Anni. Saunaeit, ütles, et Juss tahtis oma lapsi kätte saada. Eit ütles veel, et Mari laste surm on tema patupalk. Seni kuni Eespere vanemad inimesed surnuaias lapsi matsid, jäeti Andrese ja Mari teised lapsed saunaeide hooleks. Oli ilus tuisune talvepäev ja lapsed läksid salaja paljalt lumehange hullama. Kuni matuselised koju jõudsid olid lapsed juba haiged ja Anni surigi kahe päeva pärast. Maret ja Liisi said aga lõpuks haigusest võitu. Poisid Andres, Indrek ja Ants - ei jäänudki haigeks. 22. Noore Andrese ja Indreku karjapõli (XXXI ptk.) Lõpuks jõudis kätte aeg, mil kaisid omad lapsed karjas, polnud vaja võõraid kaubelda. Karjalaste suureks eeskujuks oli vana karjane Matu, kes rääkis lugusid, kuidas ta oli Oru Pearuga tammide pärast kakelnud
jumalasse uskuda, minust saab tõeline teaduse ja vooruse Pütagoras. Ainult, palun, üks väike Pariisi sol! Kas te siis tahate, et nälg mind ära sööks, ta seisab mu ees avatud lõugadega ja on mustem, haisvam ja sügavam kui põrgu või kui munga nina!» Dom Claude raputas kulmu kortsutades pead: «Qui non laborat...» Jehan ei lasknud tal lõpetada. «Ah nii!» karjus ta. «Käigu siis kõik kus kurat! Elagu lõbu! Hakkan kõrtsides istuma, kaklema, nõusid puruks peksma, tüdrukutega hullama!» Selle peale viskas ta oma mütsi vastu seina ja laksutas sõrmi kui kastanjette. Ülemdiakon heitis talle sünge pilgu. «Jehan, teil pole hinge.» «Sel juhul puudub mul Epikurose * järgi miski, mis on tehtud millestki, millel pole nime.» «Jehan, te peate tõsiselt sellele mõtlema, kuidas ennast parandada.» «Ah nii!» karjus skolaar, heites pilgu kord oma vennale, kord retortidele kolde kohal. «Kõik on siin sarvili-sed, nii mõtted kui pudelid!» «Jehan, te olete väga libedal teel