Laes olid võlvid, nt täht- või lehvikvõlvid, kujunditest moodustuv sõrestik. 6. Mis on fiaal, rosett, siir, kuningate galerii? Fiaal- sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Rosett raidkivist aknaraami õietaoline kaunistus Siir kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Kuningate galerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. 7.Mis on katedraal? Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, peakirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks (ecclesia cathedralis) kirikuid, milles asub piiskopi tool 8.Millise kiriku ehitamist algatas Louis VII? Pariisi Jumalaema kiriku ehitamist. 9
ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. Ronitaime kujutisena ehisviile, fiaale ja tornikiivreid kaunistades andis neile suurema kerguse ja õhulisuse siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti ehisraamistike täiustudes muutus roosakende kiviosa aina filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi vitraazidele.
hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. Ronitaime kujutisena ehisviile, fiaale ja tornikiivreid kaunistades andis neile suurema kerguse ja õhulisuse siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti ehisraamistike täiustudes muutus roosakende kiviosa aina filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi vitraazidele.
ladvapungaga taimkaunistus. krabi--mugul, lehe-või pungataoline ornament gooti arhitektuuris ja seda jäljendavates stiilides. Esineb ridadena fiaalide, tornikiivrite ja vimpergite kantidel. lansettaken--kõrge kitsas äärmiselt terava ülaosaga aken Inglise varagootikas. siir--segmentkaartest koosnev gooti ornament või dekoratiivse pinnajaotuse motiiv, kaarte arvu järgi eristatakse kolmik-, nelik-, jne- siire (üle nelja on hulksiir). ehisraamistus--gooti akna ülemisse ossa kujunenud rõngastest ja rosettidest ja siirudest koosnev kujundus. ramaaz--oksornament hilisgooti kunstis. Loodusmotiiv murtud nurklikest okstest ja lehtedest. tornikiiver--gooti kirikutel jäi tihti ehitamata, üldiselt olid (kui jõuti valmis) uhked kivipitskiivrid. kimäärid--grotesksed skulptuurid gooti kirikute katustel, kehastavad inimesest välja aetud patte, mis kirikumüüridel tarunud. Võivad toimida veesülitina.
Levis laialdaselt gooti ajastul, peamiselt kirikuaknail. vimperg(Lisa7)--dekoratiivviil gooti arhitektuuris harilikult portaali või akna kohal. krabi--mugul, lehe-või pungataoline ornament gooti arhitektuuris ja seda jäljendavates stiilides. Esineb ridadena fiaalide, tornikiivrite ja vimpergite kantidel. siir--segmentkaartest koosnev gooti ornament või dekoratiivse pinnajaotuse motiiv, kaarte arvu järgi eristatakse kolmik-, nelik-, jne- siire (üle nelja on hulksiir). tornikiiver--gooti kirikutel jäi tihti ehitamata, üldiselt olid (kui jõuti valmis) uhked kivipitskiivrid. gooti stiil--romaano ajastule järgnev stiiliperiood, 12- 16.saj, mille arhitektuuri üldilme on kerge ja graatsiline, meeletult ülespoole pürgiv. Seda võimaldab eriline süsteem teravkaarte, ristvõlvide, tugipiilarite ja tugikaartega.Skulptuur pemiselt seotud arhitektuuriga, ajajärgu lõpul aga omandab religioosne maalikunst enneolematu taseme ja ulatuse.
annaabi.ee 
