2 t˜oestuse- ga ja p˜ohineb v˜ordustel (1.1) ja (1.2). T˜oestatu p˜ohjal v˜oib ¨ 1.4 Ulesandeid 11 topoloogilisele ruumile anda uue, definitsiooniga 1.1 samav¨a¨ar- se definitsiooni. Definitsioon 1.6 Hulka X nimetatakse topoloogiliseks ruumiks, kui tema jaoks on antud selline alamhulkade hulk K ⊂ P(X), mis rahuldab teoreemis 1.2 loetletud omadusi 10 − 30 . Hulga K elemente F nimetatakse topoloogilise ruu- mi X kinnisteks hulkadeks. Kinniste hulkade F t¨aiendeid G = X F nimetatakse ruumi X lahtisteks hulkadeks. Seega v˜oib topoloogilist ruumi defineerida nii lahtiste hul- usteemi T kui ka kinniste hulkade s¨ kade s¨ usteemi K abil. Eel- nevas oli kirjeldatud vahekord erinevate definitsioonide vahel. ¨ 1.4 Ulesandeid 1.1 Olgu A ⊂ X. N¨aidata, et T = { ∅, X, A, X A } on topoloogia hulgal X. 1.2 Olgu X mis tahes l˜opmatu hulk ja Tl tema k˜oigi selliste
mett kasutades meeles pidada, et valmistoodet on raske külmutada ja säilitada. Seepärast on otstarbekas kasutada kombineeritult mett ja sahharoosi vahekorras 1:1. Tavaliselt kasutatakse mett ainult eritoodetes, seda nii kulutuste kui ka tehnoloogiliste probleemide tõttu. Invertsuhkrut valmistatakse suhkrulahuse happelise hüdrolüüsi teel, mile tulemuseks on sahharoosi osaline lõhustumine võrdseteks fruktoosi ja glükoosi hulkadeks sarnaselt meele, kuid ilma "mee" maitseta. Tänu fruktoosi olemasolule on invertsuhkur pisut magusam kui sahharoos, kuid põhjustab külmumistäpi tunduvat langust. Sorbettide ja teiste jääde valmistamisel kasutatakse invertsuhkurt sahharoosi kristallisatsiooni vähendamiseks. Keskmiselt koosneb invertsuhkur 50% sahharoosist, 25% glükoosist ja 25% fruktoosist. 6.4.4. Lisaained Stabilisaatorid on ained, millel on võime dispergeerida vedelat faasi ja seega
· Vana aja tööriistad. · Teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer). · Karaski küpsetamine (eelnevalt ahju vaatlus ning võrdlemine tänapäeva ahjudega). Keel ja kõne · Sõnavara (Laps kasutab kõnes inimesi ja inimese tegevust iseloomustavaid sõnu). · Tunneb ära muinasjutu kui kirjanduszanri (Vaeslapse käsikivi, Külaliste leib). · Karaski retsepti lugemine või kirja panemine. Matemaatika · Viljaterade sorteerimine hulkadeks. · Viljaterade loendamine. Kunst · Karaski pätsi voolimine. · Soolatainast sügisandide voolimine ja värvimine. Muusika ja liikumine · Liikumismäng ,,Me lähme rukist lõikama" Aastaajad Kestvus: nädal (v. erinevatel aastaaegadel) Vanus: 4-6.a Vahendid: tahvel, postik, käärid, paber, krepp paber, liim, nukk Mai Eesmärk: *Laps oskab kirjeldada missugune on ilm erinevatel aastaaegadel. *Laps seostab omavahel loodusnähtusi nt
relatsioonides peab olema ühepalju atribuute, kusjuures erinevate relatsioonide vastavatel/ühendatavatel atribuutidel peab olema sama domeen. Ühilduvate relatsioonide saamiseks võib kasutada projektsiooni operatsiooni. Otsekorrutis ehk Cartesiuse ristkorrutis - Hulkade X ja Y otsekorrutiseks nimetatakse hulka X x Y, mis koosneb kõikvõimalikest paaridest (x; y), kus xX ja yY. Relatsioonialgebras on vaadeldavateks hulkadeks relatsioonid, mis koosnevad hulgast kirjetest. Otsekorrutis annab tulemuseks relatsiooni, kus iga relatsiooni R kirje on ühendatud iga relatsiooni S kirjega. Sageli võib korrutise tulemuseks olla väga suur andmehulk. Kui relatsioonil R on I kirjet ja N atribuuti ja relatsioonil S on J kirjet ja M atribuuti, siis korrutise tulemusena saadav relatsioon sisaldab (I*J) kirjet ja (N+M) atribuuti. Kui relatsioonides on
56 57 võrdus ja võrdsus hulk hulk Nagu igapäevakeeleski, tähendab ka matemaatikute jaoks hulk mingite objektide kogumit. Näiteks moodustavad hulga kõik kartulid kastrulis, kõik õpilased klassis või kõik kassid vanaema keldris. Hulgale kehtib ainult üks tingimus – ühedki kaks hulga elementi ei tohi olla võrdsed. Matemaatikuid huvitavateks hulkadeks on näiteks kõikide naturaalarvude, nega- tiivsete reaalarvude, mingit võrrandit rahuldavate arvude või ka täisnurksete kolm- nurkade hulk. Hulkasid keskkoolis põhjalikumalt ei käsitleta – tegemist on ju nii lihtsate objekti- dega! Otsustasime siinkohal neist siiski rääkida, sest olgugi et lihtsad, on nad kogu matemaatika aluseks. Hulkade kirjeldamine
annaabi.ee 
