eemale vaikuse. Kaks last, üks poiss, teine tüdruk, hiilisid mööda kitselist kinnikasvanud jalgrada õueplatsi poole, möödudes mitmest tiigist, millest üks nende tutvumise alguseks teenis. ,,Siin on mõnus," sosistas Elisa ja poiss pigistas tugevamini ta värisevat kätt. Nad olid mõlemad pabinas eesseisva ohtliku näitemängu pärast. Võimalusi õnnestumiseks oli sama hästi kui null, põrumiseks aga enam kui küllalt, et pöörduda tagasi igapäevaellu ja orjada esivanemate hukutavaid nõudeid. Kuid nad tahtsid vabadust, sõltumatust kõigest mustast ja kurjast, nad tahtsid olla õnnelikud maailmas, kus polnud ohte ja varje, kohas, kus mitte keegi ei tüütaks neid oma murede ja vangistustega. Jõudnud peaaegu müürini, kütkestas nende tähelepanu taevasse ulatuv piikidega kokkutõmmatud raudoradest võrgustik värav. Aja jooksul süsimustaks tõmbunud osad söövitasid õhku hapu maitsega, mis klammerdus igasse elusolendisse, kes nende alt või ümber läbi käis.
Pooldas rahu, vihkas sõjaga kaasnevat viletsust ja surma. Piitsutas amoraalseid riigimehi, kes sõja pealt kasu teenisid. Tema komöödiad olid frivoolsed, päevakajalised ja mitmetähenduslikud. Oli väärikas ja põhimõttekindel mees, konservatiivse mõtteviisiga. ,,Pilved" naeruvääristab sofiste ja Sokratest, kes Aristophanese arvates levitas kõiki kaasaegseid hukutavaid ideid. ,,Konnad" pilkab moodsaid vaateid kirjanduses. Aischylos, Sophokles ja Euripides on surnud ning Dionysos tragöödia tuleviku pärast väga mures. Ta läheb allilma, et mõni poeetidest surma kütkeist vabastada. Valik kõigub Aischylose ja Euripidese vahel. Pärast sõnasõda selgub, et Aischylos seisab konkurendist võrratult kõrgemal. MENANDROS (342-290 eKr) Uusatika komöödia silmapaistvaim esindaja.
Samuti seostatakse ka Apostlite tegude raamatus hereesiat lahkarvamuste ja kildkonnavaimuga (1Kr 1:19) ja antakse mõista, et eksiõpetus tekitas sündivas Kirikus lõhesid. Siinkohal tuleks mainida, et hereesia ei tähendanud veel teoloogilist eksimust, aga sai sellise sisu üsna varsti. Hereesiat meile teadaolevas tähenduses käsitleb Peetruse teine kiri. ,,Rahva seas aga sigines ka valeprohveteid, nõnda nagu teiegi sekka tuleb valeõpetajaid, kes vargsi toovad sisse hukutavaid eksiõpetusi"( 2 Pt 2:1). 2 Hereesia kui eksiõpetus vastandus täielikult ortodoksiale, mille alge pärineb jällegi kreeka keelsest sõnast orthôs, mis tähendab ,,õige". Ortodoksia on sellel juhul siis ,,õige jumalateenistus" ja seda edasi arendades õige õpetus ja õige usk. 3 Kirik sai siinkohal jumalikul ilmutusel põhineva ortodoksi hoidjaks ning kirjeldab hereesiat kahel moel. Esimese mõtte kohaselt on hereesia närbuv
lõpuks piirajatele alla andma. Sellest sõjast sai alguse Kreeka poliste langus. Taunib uuemaid ideid, eelistab alalhoidlikkust. Hinnatavamad teosed: ,,Ratsanikud" puhtpoliitiline komöödia Peloponnesose sõja iga hinna eest jätkamise vastu. Komöödia peategelane on poolkurt vanamees Demos (kr 'rahvas'), keda eksitavad sõjapartei juhid, eriti Kleon. ,,Pilved" naeruvääristab Sokratest, kes tema arvates levitas kõiki kaasaegseid hukutavaid ideid. ,,Konnad" siingi pilkab Aristophanes moodsaid vaateid, kuid seekord mitte filosoofias, vaid kirjanduses. Aischylos, Sophokles ja Euripides on surnud ning Dionysos tragöödia tuleviku pärast väga mures. Ta läheb allilma, et mõni poeetidest surma kütkeist vabastada. Valik kõigub Aischylose ja Euripidese vahel. Pärast sõnasõda selgub, et Aischylos seisab konkurendist võrratult kõrgemal.
meeleolude ja tunnete rõhutatud väljendamise. Oluline on rõhutatud sotsiaalsus ja idealiseeritud sotsialismiideed. Äge sõjavastasus ja mure inimkonna tuleviku pärast. Antinaturalistlik suund, väga eemal ka sümbolismist. Esile kerkis ka kirjanduses, muusikas, teatris. Saksa ekspressionisliku draama teemaks oli vajadus luua uus inimene ja vabaneda aupaklikkusest (ei mingit minevikku, eelmisi generatsioone). Enamik näidendeid kajastavad põlvkondadevahelisi hukutavaid konflikte. Reinhard Johannes Sorge ,,Kerjus" 19111912 on esimene saksa ekspressionistlik näidend. Kujutab noort luuletajat, kes tapab oma vanemad, kuna ei suuda kõrvalt vaadata nende kodanlase elu. 1917 lavastas selle Reinhardt. Autor hukkus läänerindel aasta enne. Elu ja inimest kujutatakse kõrge üldistusastmega. Palju massistseene. Nüansse, hingeelu peensusi pole. Sotsiaalse ebaõigluse valuline taunimine. Rohkelt monolooge. Individualiseeritud