praegu. Unistas, kuidas peremees on tema vastu alati hea ja annab talle toitu ja head liha ning on Huhuu vastu kuri. 3.Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist? Alguses ta oli oma puuris rahulik, kuid hiljem muutus ta näljaseks ning üritas puurist välja saada. Peale puurist välja saatmist asus ta täielikult oma vabadust nautima, ta sõi toitu mis ette juhtus ning mängis isanda asjadega. Teda ei häirinud isanda puudumine. 4.Miks hakkas Popi nägema Huhuus oma peremeest? Ta oli harjunud kellegi suhtes austust üles näitama ja kellegi vastu alandlik olema ja kui peremees nii kauaks ära jäi oligi Huhuu ainuke variant. Mõjuv tegur oli ka see kui Huhuu varastatud poekorvi seest tükk liha välja tuli, Popi polnud ammu liha saanud ning ta hindas seda väga. 5.Kuidas muutus Huhuu pärast kohtumist koertega? Ta ilmselt ei oodanud sellist kohtlemist sest Popi oli küllaltki alandlik. Ta uhkus oli saanud riivata ja
Ta oli väga uudishimulik.Huhuu uudishimulikkus väljendub ka tema huvis alkoholi vastu, mille ta avastas puhtalt katsetades. 3. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Peremahe tagasitulekust. 4. Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist? Ühel päeval sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. 5. Miks hakkas Popi nägema Huhuus oma peremeest? Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. 6. Kuidas muutus Huhuu pärast kohtumist koertega? Huhuu lõpetas Popile haiget tegemise. Nad hakkasid üksteisest hoolima ning see avaldub teoses pärast seda, kui Huhuu oli saanud võõraste koerte käest pureda: ,,Siis tundis Popi, kui lähedal ta temale õieti oli. Ta lähenes talle öösiti ja
karistuseks väljaheitmine eneseotsin ja halva teo vaevaline heastamine ümbersünd harmooniline maailm. · Näiteks võib leida sellist skeemi mütoloogias ja ajaloolises kirjanduses..... · ,,Popi ja Huhuu" toimib osaliselt selle skeemi järgi. Siiski on halva teo heastamine asendatud kohastumisega. Nimelt harjub Popi ära, et Huhuu on õel ja kuri ning peab teda ikka oma isandaks ja liputab tallegi saba. 4) Valgemäe ise näeb Huhuus Doppelgänger ehk teisiku arhetüüpi, millega märgitakse ühe isiku head ja kurja poolt. Valgemäe leiab seose näiteks Wilde ´i ,,Dorian Gray portreega". Arhetüüpsetest tegelastest on võimalik Huhuud seostada kuradiga tekib duaism jumal ja ahv. Lõpuks hakkab Popi nägema Huhhuus isandat kuna ta vahetas nad ära, nad olid liiga sarnased välimiste tunnuste poolest. 5) Paralleelid tekivad vastavalt sajandivahetuse psüholoogilistele teooriatele
Ta ronis kõige üksildamasse nurka, kus ravitses urisedes oma haavu ja oli kaua haige. Popi käis ta juures ja haletses teda. Ühel päeval leidis Huhuu köögist ankru, mille tuppa veeretas. Ta kuulis selles sulinat ja tundis magusat ja joovastavat lõhna. Sellest päevast peale hakkas ta jooma. Ta jõi, magas ja tundis pohmelli, kuni kogu tegeliku Isanda pudelid said otsa. Popi tundis purjus Huhuus oma Isanda ära Isand jõi õhtuti tule juures. Nad mõlemad istusid ja olid purjus, Popi lõhnast, mis täitis maja. Ühel päeval hakkas lund sadama. Lumi langes läbi katkise akna mööblile. Huhuu tuikus lööki viina järele, kuid kui aru sai, et seda enam pole leidis ta kõik pahupidi pöörates ühe nõu. See oli nelinurkne karrast kast, mille ta tuppa viis. Ta püüdis kasti avada ja viskas selle vastu põrandat. Toimus plahvatus ja leek
nende mõttemaailma. Popi ja Huhuu muutusid teose vältel vanadeks, räsituteks ja üksildasteks tegelasteks. Peategelast Popit iseloomustab tema suhe teiste tegelastega. Teoses on välja toodud, kuidas ta suhtub teistesse tegelastesse – kui armastavalt ja igatsevalt Isandasse, kartlikult Huhuuse ning hiljem leplik suhtumine. Samuti on välja toodud, mida Popi teistes tegelastes märkab – ta märkas Isanda kummalist käitumist, kurbust. Ta märkas Huhuus ka lisaks kiuslikkusele hoolivust. Lisaks saab aimu, kuidas suhtuvad teised tegelased temasse – kui hoolivalt ja hästi suhtus Isand Popisse ning kui kiuslikult ning hiljem veidi hoolivust välja näidanult suhtus temasse Huhuu. Popile meeldis Huhuu ja ta ei kartnud teda enam siis, kui Huhuu oli joobunud, sest siis valitses rõõm, tants ja trall. See lähendas neid. Ka Popi oli joobunud, mitte küll joomisest, aga viina lõhnast. Popi jätab endast kartliku, alandliku, väga
Krjukov, Urmas Kibuspuu ja Lembit Peterson. Lisaks näitas Kibuspuu esmakordselt oma naljakat külge lavakõne arvestuses esitades koos Jüri Krjukoviga „Muinasjuttu tsaar Saltaanist“ 4. kursusel sai osa võtta VII lennu lavastatud Lembit Kivisaare „Paradiisi ilust“ ja August Kitzbergi „Kosjasõidust“. Kibuspuu suur plahvatus sai alguse mängides Popit Merle Karusoo lavastatud diplomietenduses, F. Tuglase „Popi ja Huhuus,“ mida lavastati ka Draamateatri väikses saalis, mängiti poolteist aastat, kokku 60 etendust. „Popi ja Huhuu“ oli üks lavastusi Noorsooteatri „Cinzano“ (1978) ja „Makarenko koloonia“ (1979) kõrval, mille eest anti Merle Karusoole 1980. aastal Ants Lauteri nimeline auhind. Teiseks diplomilavastuseks sai A. Kitzbergi „Kosjasõit“, kus Kibuspuu täitis Ago-Endrik Kerge lavastuses Miili rolli ja äratas tähelepanu oma falsetiga laulmise oskusega. Lavastus sai
annaabi.ee 
