Meist gibt es ein üppiges Weihnachtsessen mit Fisch oder Fleisch und Weihnachtsgebäck (Mohnstrudel, Kletzenbrot, Christstollen, Lebkuchen, Kekse). Traditionsgemäß besucht man gemeinsam die Mitternachtsmette. Der Christtag, der 25.Dezember, ist das richtige Familienfest. Man besucht die lieben Verwandten auf dem Friedhof und zündet Kerzen an. Kommt man nach Hause wird als Festessen meist Geflügel (Gans, Truthahn, Huhn) neben den unterschiedlichsten herrlichen Beilagen serviert. Am Morgen wird der Christbaum aufgestellt und geschmückt. Darunter steht meist eine Krippe Der Raum, in dem der Baum steht, darf von den Kindern nicht betreten werden, sonst kann ja das Christkind nicht kommen. Es will schließlich nicht gesehen werden. Die Weihnachtszeit selbst endet am 6. Januar, dem Fest der ,,Heiligen drei Könige"
und sie zu braten. Und nachdem die Hühner nun fast gar waren, dachte Till an die Worte des Priesters, der ihm sagte: ,,Du sollst so gut essen und trinken wie ich und meine Haushälterin." Da brach er eines der Hühner vom Spieß ab und aß es ohne Brot. Bald kam die Mittagszeit heran und die Haushälterin ging in die Küche, um die gebratenen Hühner zu holen. Da sah sie, dass nur noch ein Huhn am Spieß war und sagte zu Till: ,, Es waren zwei Hühner, jetzt sehe ich nur noch eins, wo ist das zweite?" Eulenspiegel antwortete: ,,Liebe Frau, mache auch dein zweites Auge auf, dann siehst du, dass beide Hühner noch am Spieß stecken!" Die Frau war beleidigt, dass Till sie auf ihre Einäugigkeit hinwies und wurde zornig und rannte zum Priester: ,,Das ist mir ein schöner Knecht. Er verspottet mich, weil ich nur ein Auge habe. Ich weiß aber,
Need on toodud ära ka kõigis korralikes grammatikates. Leidke kuldne kesktee kahe äärmuse vahel proovige omandage kõik nimisõnad koos nende artiklite ja mitmusevormidega ja samas ärge hoolige sõnade soost ja mitmusest! Saksa nimisõna soost ja arvust (Geschlecht und Singular / Plural) mõningad kurioosumid. Näiteks on saksa keeles kesksoost(asisoost) st. sootud mõned kahtluseta naissoost olendid nagu" das Weib" - naine," das Huhn"-kana, "das Mädchen" - tütarlaps," das Fräulein" - preili. Kas see on saksa keele looja näpuviga? Õnneks on on olemas naisoo päästmiseks ka sõnad "die Frau" ja "die Henne", vastavalt tähendusega "naine" ja "kana". Broilerina süüakse Saksamaal "das Huhn", muutes ta toppelt asisooliseks - "das Hühnchen",või siis sootuks muudetud kukke "der Hahn" das Hähnchen". Liide (Suffix) -chen ja -lein annavadki lisamisel alati kesksoost olendeid, tähendusega -kene (Deminutiv)
Siinsed joonseid on vähem, kuid huvitav (illustratsioon nt Eesti Ajaloo IV köites). 6 Eduard Philipp Körber. Oli 50 aastat Võnnu kihelkonna vaimulik. Kogus materjali oma lähiümbruse kohta, joonistas üles. On kogunud ka materjale muinaspaikade kohta. võnnu kihelkonna kroonika. Tema materjalid on Kirjandusmuuseumis. Otto von Huhn. Kogus teateid. Oli ametilt arst. Alustas kogumist tervihoiu olude kohta, aga laienes. Põhiliselt 19.sajandi esimese veerandi kohta. käsikirjas Riia ajalooarhiivis olemas. Andmed ka kiriklikust statistikast. Iga khk kohta on kaart ja väljavõte, kus on peal khk piirid, mõisad. B) Valgustuslik-kontseptuaalne suund: Johann Gottfried Herder. Rahvaluule looming. Volkslieder – rahvalaulud, 79 läti ja 8 eesti rahvalaulu. Valgustuse ja romanitsmivaheline lüli
Das Sauerbraut – hapukapsas heiss - kuum Die Nudel – nuudlid weiss - valge Die Tomate – tomat die Mittagskarte - menüü Die Pommes Frites – friikartulid die Stamgart - püsiklient Des Reis – riis der Pilz – seen Die Brutkartoffel – praekartul die Brutwurst – praevorts Der Hackbraten – hakklihapraad der Schweinebraten – seapraad Die Frikable – frikadellid der Pfankuchen – pannkook Das Huhn – kana lecker – maitsev Das Wasser – vesi der Glüchwein - hõõgvein Der Teller – taldrik der Obel – kelner Der Tisch – laud die Speiskarte - menüü Der Wunch – sool die Rechnung – arve Platz nehmen – kohta võtma ich möchte - ma sooviksin/tahaksin Zahlen / bezahlen – tasuma Wie smackt es ? - Kuidas maitseb?
Hupelist doktoritöö Indrek Jürjolt, Hupelist ja temaga kokkupuutumisest annab infot. Johan Christopg Brotze (1742-1823) üheksa köidet materjale Liivimaa kubermangust (Riia ja lähisalad, põgusalt kaugemalt). Brotze joonistusega, joonistused mälestustest, paikadest ja hoonetest, lisaks tekstid. 1992 kolm köidet Riia vaadetest ja hoonetest, 1996 Riia eeslinnad, 2002 Läti väikelinnad ja maa, 2006 Estonica (Indrek Jürjo retsensioon Tuna 2007 1). Otto von Huhn (1764-1832) Riia arst ja kodu-uurija, Hupeli skeemi kohaselt mitmesugust materjali kogunud. Tema kogu Riia Riiklikus Ajalooarhiivis, 106 köidet, materjal süstematiseeritud. Kubermangud, kihelkonna andmed 1784- 1829. Sari tervisehoiu olude kohta, maakondade kohta, linnade ja kubermangu kohta. Eduard Philipp Körber (1770-1850) Võnnu pastor ja kodu-uurija Tartumaalt. Johann Gottfried Herder (1744-1803) just hiljem märgiline isik, omal ajal ei peetud nii oluliseks
annaabi.ee 
