• Välja on kujunenud ühiskonnaklassid; • Rikkad-vaesed; • On tekkinud riiklik korraldus ja linnad; • Tuntakse kirja ja osatakse luua kõrgetasemelisi kunstiteoseid. Tekkekohad ja areng • Esimesed kõrgkultuurid tekkisid jõgede äärde. • Miks? • Tekkekohtadeks olid: • Niiluse jõgi Egiptuses • Lähis-Idas Mesopotaamias (viljaka poolkuu ala) • Tigrise ja Eufrati jõed • Induse ja Gangese jõed Indias • Huange ja Jangtse jõed Hiinas • Enamik kõrgkultuure kujunes välja umbes 3500 aastaks e. Kr • Selleks ajaks oli tekkinud arenenud kiri – piltkiri või silpkiri või mõistekiri; • Välja oli kujunemas klassiühiskond ja riik: • Rikkamad hakkasid otsustama ja said nii enda kätte võimu; • Võimu hakati pärandama isalt-pojale; • Endiselt usuti kõrgematesse jõududesse.
nende maade hõivamine oli oluline eelkõige sellepärast,et sealtkaudu kulges hiinast läänepoolsetesse maadesse Siiditee.seda mööda viidi siidriiet ja muidki kaupu Iraani,mesopotaamiasse ja vahemere maadesse.Aastasadu oli see peamine ühendustee Hiina ja läänepoolse maailma vahel.mööda siiditeed said ka Euroopa rändurid ja maadeavastajad tuttavaks Hiina ning tema rikkustega. ________________________________________________________________________ Kooliharidus Umbes samal ajal,kui Huange He jõe ääres tekkis ühtne hiina riik,tekkis seal ka kiri.kirjamärgid ehk hieroglüüfid tähistavad enamasti igaüks üht sõna.hieroglüüfe on tuhandeid,hiinlased on oma kirja vähe muutnud,nii saavad ka tänapäeva inimesed aru mis esivanemad kirjutasid.Algul kirjutasid hiinlased luukildudele ja bambuseplaatidele.varsti hakkati ka maalima siidriidele.U sadakond a pKr õppisid hiinlased valmistama paberit ja hiinast levis paberi valmistamise oskus ka teistesse maadese
Põhjused(võimekamate esiletõus, juhtide vajadusniisutussüsteemide korrashoid; soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu) Tunnused(varanduslik kihistumine; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus) Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia(TigrisEufrat), Egiptus(niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu(1260), KeskAmeerika(1200) Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg VanaEgiptus Niilus kui toitja: Mõlemal kaldal sadade km
aglomeratsioon (lähestikku kasvanud -alevik linnad) -hiidlinnastu e. megaloopolis Tunnused, mis eristavad linnalist asulat maaasulast: - rohkem töökohti - rohkem inimesi - meditsiin - ühistransport - kaubandusvõrk - kõrghooned Kuhu tekkisid esimesed linnad? - Mesopotaamia piirkond - Niiluse jõe orus - Induse madalik - Jangtse ja Huange jõe piirkonnas Õp. lk 57 LINNASTUMINE 4 riiki, kus linnastumine aste on üle 70% - Argentiina - Austraalia - Kanada - Venemaa Alla 40% - Niger - Guinea - Afganistan - Portugal Linnastumise arenguetapid: (õp lk 62-63) 1) Linnastumine-kasvab linnalise piirkonna rahvaarv, peamiselt sisserände mõjul 2) Eellinnastumine-rahvastik hakkab kasvama eellinnades 3) Vastulinnastumine-inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse
sisemaale. Kõik jõed toituvad põhjavetest! 1)Segatoitumisega jõed Parasvöötme jõed. Toituvad kevadel sulanud lumest, suvel põhjaveest , sügisel sademetest, talvel põhjaveest. N: Doonau, Volga, Emajõgi, Dnepr, Mississippi 2)Vahemere tüüpi jõed toituvad sademetest, suurvesi esineb talvel. N: Ebro 3)Mussoonkliima jõed toituvad vihmavetest. Suurvesi suvel, sügise alguses suurem äravool. N: amuur, huange, jangtse, mekong 4)Ekvatoriaalse kliimaga jõed toituvad vihmavetest, aastaläbi veerohked.N: Amazonas, Kongo 5)Liustike sulavetest toituvad jõed suurvesi suvel N: Colorado, Kolumbia Mõisted: 1. Tootmisviis majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neid võimaldavad inimvahekorrad ja töökorraldus. 2. Sõltuvindustrialiseerimine (koloniseerimine) üleminek uuele tootmisviisile surutakse teise maa poolt peale ja on viimase huvides 3
· Välja kujunenud hierarhia ning ka valitsemine · Põllumajanduse väljakujunemine · Metallide töötlemis oskus · Suhtlus ja algne kaubandus · TEKKEKOHAD · Mesopotaamia ehf viljakad poolkuu alad · Tigris ja Eufrati jõgede kallastel Lähis-Idas · Aeg umbes 5000e.K.r · Sumeri rahvus-ratta leiutajad;Akkadi riik · Linnakultuur-jeeriko, Uruk, Ur · Hilisemate Pärsia ja Babülooni impeeriumide ala · Hiina,huange ja jangtse orgudes · India,induse jõealadel · Egiptus-võimsaim vana-aja tsivilisatsioon VANA-EGIPTUS Umbes 3000e.Kr-30e.Kr · PERIOODID · Vana-riik-2686-2181e.Kr · Keskmine riik-2134-1782e.Kr · Uus riik-1570-1070e.Kr · Lisaks jagatakse egiptuse ajalugu dünastijakteks · Süsteemi lõi Manelthon 3. Saj e.Kr · Kokku 30 dünastiat ajavahemikku · 3100-343 e.Kr AJALOO UURIMINE · Esimene uurija Manelthon, kes pani kirja kõige põneva Egiptuse ajaloo.
annaabi.ee 
