rikastanud Eesti loodust ning aitanud kaasa taluhaljastusele. Klassikaline looduskaitse hakkas välja kujunema XIX sajandil, kui aina enam pöörati tähelepanu haruldastele loodusobjektidele. 1853. Aastal asutati Eesti Loodusuuijate Selts, mis tegeles loodus uurimisega ning looduskaitse arendamisega. 1910. aastal loodi Eesti esimene Vaika looduskaitseala, Artur Toomi eestvedamisel ning Riia Loodusuurijate Seltsi toetusel. 1913. aastal asutas Hrebtov Saaremaa Loodussõprade Seltsi. EESTI I ISESEISVUSAEG (1918-1940) 1920. aastal loodi Loodusuurijate Seltsi juurde looduskaitsesektsioon, mille eesmärgiks oli võtta erinevaid mälestisi kaitse alla üle kogu Eesti, selle esimees oli professor Bucholtz. Neli aastat hiljem hakati järjest juurde looma looduskaitsealasid, näiteks Abruka, Kastre-Peravalla, Harilaid jt. Koos Eesti riigi arenguga arenes ka looduskaitse, loodi propageerivad ajakirju,
Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks Loodusharidus _Põgusaid põikeid loodusteadusesse on juba ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendris" 18. sajandi teasel poolel _Otto Wilhelm Masingu 1818. aasta ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste Looduskaitse areng Eesti Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated
·alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse ,,kooselu". Olulisemad sündmused ja isikud looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. 19 saj. keskpaik Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). - 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste 1
1642 toimus Sõmerpalus talupoegade ülestõus, 1913 asutati Saaremaa loodussõprade selts. Seltsi Peeter Päts). Voore). millega protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu asutaja Aristokli A. Hrebtov koostas ja saatis märtsis koolidele laiali üksikasjaliku ringkirja 1936 alustas tööd esimene riiklik looduskaitse 1958 ENSV Teaduste Akadeemia egiidi all taasalustas tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et inspektor Gustav Vilbaste. Ta koostas esimese
Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks 1910 Loodi Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil sõlmisid Kihelkonna pastoraat ja Riia loodusuurijate selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta neil pesitsevaid linde. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov. 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon 1931 trükiti nende ülevaated „Eesti loodusmälestusmärke“, mille koostas Gustav Vilberg LUS-i looduskaitsesektsioonile saadetud teadete põhjal. 1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste) välja esimese looduskaitseseaduse projekti. See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti riigieelarvele lisanduvaid kulusid.T
W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F. R. Kreutzwaldil, J. W. Jannsenil ja C. R. Jakobsonil. 1853 Asutati Eesti Loodusuurijate Selts, looduse uurimist ja kaitset edendav organisatsioon. 1910 Asutati Vaika Linnukaitseala esimene looduskaitseala Eestis. See sündis Vilsandi saare majakavahi A. Toomi initsiatiivil ja Riia Loodusuurijate Seltsi toetusel. 1913 Asutati Saaremaa Loodussõprade Selts, esimene omataoliste hulgas. Seltsi asutaja A. A. Hrebtov koostas ja saatis laiali üksikasjaliku looduskaitselise ringkirja esmase omataolise dokumendi Vene impeeriumis. 1920 Asutati Loodusuurijate Seltsi juurde eraldi looduskaitsekomisjon, mille esimene esimees oli prof F. Bucholtz. See oli esimene ühendus, mis seadis endale eesmärgiks loodusmälestusmärkide arvelevõtmise, uurimise ja hoidmise üle kogu Eesti. Alates 1924 asutati uusi looduskaitsealasid (Kastre-Peravalla, Harilaid, Abruka jt.).
annaabi.ee 
