"Zadig", "Candide"). Voltaire'i loetakse prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajajaks. Kuigi ta teinekord pilkas monarhiat, ei olnud ta kuningavõimu vastane, vaid pooldas nn. valgustatud absolutismi. Jean – Antoine Houdon (oli Prantsuse neoklassikaline skulptor) valmistas istuva Voltaire'i raidkuju kipsmudeli filosoofi elu lausa viimastel päevadel. Marmorist täissuuruses skulptuure on kaks: üks asub Ermitaažis ja teine Pariisi Comedie Francaise' teatris. Neid loetakse Houdoni parimateks töödeks. Kunstnik on osanud väga täpselt kujutada vana mehe välimust, tema kortsulist nägu, kondiseid ja kuivetunud käsi, riideid. Aga samas on ta pilk terane ja läbitungiv. Houdon valmistas ka mitu Voltaire'i büsti. Voltaire Houdoni valmistatud skulptuur Voltaire - st Kasutatud allikad: https://koerakrobinad.wordpress.com/2011/04/16/65/ https://et.wikipedia.org/wiki/Voltaire https://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/voltair.html https://et
Venemaal :Varaklassitsism-Kunstide Akadeemia hoone, Marmorpalee Kõrgklassitsism:Kaasani peakirik. Saksamaal :Berliini teater. Eestis: varaklassitsism:Saue ja Rägavere mõisahooned, kõrgklassitsism:Saku, Raikküla,Riisipere. Tartu Ülikool. Soomes: Helsingi Suurkirik. Kujutav kunst: 1)Skulptuur: Eelistatud materjal oli marmor. Tegelasi kujutati kreekapäraselt. Kasutati palju antiikmütoloogiast võetud süzeesid. Tuntumaid skulptoreid: Antonio Canova ,,Kolm graatsiat"; Jean-Antoine Houdoni istuv Voltaire kuju; August Weizenberg ,,Koit" ja ,,Hämarik". 2)Maalikunst Eeskujuks võeti skulptuure, eriti reljeefe. Varaklassitsistlik: mehisus, eetilised väärtused, moraliseeriv,õpetlik. Kõrgklassitsistlik: Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. Kompositsioon: Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehitus on sümmeetriline, tasakaalukas ja rahulik. Kaheplaaniline esimesse on koondatud kogu tegevus ja peaaegu detailideta taust.
Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja võimaldasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse ja harmooniasse. Kindlustunne ühiskonnas - väärtustati välismaailma. Seal levisid üldised reeglid. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Rõhutas valgustusajastut. Näited: *Inimesed: Prantsuse kirjanik Voltaire (1694-1778), poliitiline mõtleja Charles de Montesquieu (1689-1755) ja kirjanik, filosoof Denis Diderot (1713-1784). *Voltaire' Jean-Antoine Houdoni skulptuur, Madeleine'i kirik Pariisis, Antonio Canova - Paolina Borghese. (Vt.õp. lk 182-195 kõik need pildid on näited). Romantism: Võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Inimesed tundsid endid kriisis viibivatena ega suutnud uskuda vanu ja uusi ühiseid detaile, seega eemaldusid nad teineteisest ning tundsid end üksikuna. Omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis. Väärtustati sisemaailma. Põhinõue oli väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja
...................................... 7 Voltaire on kirjutanud tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud................................................................................................................................... 7 Houdon valmistas istuva Voltaire'i raidkuju kipsmudeli filosoofi elu lausa viimastel päevadel. Marmorist täissuuruses skulptuure on kaks: üks asub Ermitaazis ja teine Pariisi Comedie Francaise' teatris. Neid loetakse Houdoni parimateks töödeks. Kunstnik on osanud väga täpselt kujutada vana mehe välimust, tema kortsulist nägu, kondiseid ja kuivetunud käsi, riideid. Aga samas on ta pilk terane ja läbitungiv. Houdon valmistas ka mitu Voltaire'i büsti.. .8 Voltaire oli kaastundlik, kuid vallatu inimene. Näiteks soovis ta, et filosoofid läheksid välja tänavatele ning nõuaksid, et need, kes valitsuskepi juures, annaksid oma tegudest aru ka rahvale
Neis on meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil. Watteau maalidel on aga sageli kuidagi nukker alatoon. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris; kõik on seal pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannad, putod ning amoretid - tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Paiguti jõulisem on aga Etienne Maurice Falconet' (1716-1791) looming. Tärkava klassitsismi kuulutajaks on Jean Antoine Houdoni (1741-1828) looming. Inglismaal, kus oli aastasadu lepitud võõramaalastest maalijatega, kerkis 18. sajandil esile mitmeid andekaid meistreid. Lausa kriitiliselt suhtus oma kaasaega William Hogarth (1697- 1764) oma maali- ja graafikasarjadega, millest kuulsaim on "Moodne abielu". Peale selle oli William Hogarth ka osava käega karikaturist. Eesti suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes ei kodunenud rokokoostiil kuigivõrd. Meie kauneim
Teda sidus impressionistidega tülgastus prantsuse külma ja võltsi ametliku kunsti ja ametlike näituste vastu. Rodinil oli eriti raske säilitada oma sõltumatust ja kunstilist eripära, sest 19 saj skluptuuris ei leidunud talle kuigi palju eelkäijaid. Rodin otsis visalt ja kaua omaenda teed. Enne kui tast sai kujur, pidas ta end maalijaks ja luuletajaks. Ta oli vaimustuses Dantest, Baudelaire'ist ja Delacroix'st ning uuris skulptuuri antiikkunsti teoste, samuti ka Michelangelo, Houdoni ja Rude'i tööde järgi. Skulptuuris oli tänu selle spetsiifikale tähelepanu keskpunktis alati inimene. See õhtutas ka Rodini keskendama kogu oma loomingulist jõudu teemale, mis 19 saj maalikunstis oli tagaplaanile tõrjutud. Rodini köitis peamiselt sangarliku inimese kuju, mis juba antiikajast alates oli kütkestanud suuri meistreid. Kuid tema kunst ei olnud nii tasakaalukas ja viimistletud kui vanaaja suurte skulptuurimeistrite looming. Rodini kunstilises ütlemises oli
,,Paoline Borghese portree" on poolakt keiser Napoleon I õest, kelle vend selle teose avalikustamise ära keelas. J. B. HOUDONi kuulsaim teos on istuva Voltaire'i kuju, kuid ta on jäädvustanud teisigi prantsuse valgustajaid ja USA esimesi riigijuhte, nt George Washingtoni kuju. B. THORVALDSEN on kõrgklassitsismi kuulsaim
annaabi.ee 
