Seda hoonet tuleb kindlasti tutvustada just sellepärast,et sellel on suur kultuuriajalooline väärtus. Hoones on paiknenud erinevad seltsid ja muud ühingud nagu näiteks Kuressaare Eesti Selts või nõukogude ajal ohvitseride klubi. See hoone ja selle ajalugu peaks kindlasti huvi pakkuma paljudele inimestele. Ekesparre residents: Valisin selle objekti sellepärast,et sellel on samuti väga kirju ajalugu. Nagu näiteks on selles praegu hotellina tegutsevas hoones asunud pansionaat,poiste gümnaasium ja ka ,,Siuru Loss". Juba ainuüksi selle hoone ilu pärast näitaksin ja tutvustaksin seda turistidele. Kudjape kalmistu: Selle,umbes 3 kilomeetri kaugusel Kuressaare keskusest asuva objekti valisin just sellepärast, et seal asuvad 18.sajandil rajatud klassitsistlikus stiilis kabelid, mis võivad paljudele huvi pakkuda. Päris surnuaeda sisse ma turiste ei viiks,et mitte rikkuda surnute rahu,aga
Sangaste Vallavalitsus võttis lossi haldamise üle 2000. aasta kevadel. 2004. aasta kevadel andis Sangaste Vallavalitsus mõisa rendile OÜ-le Lossihaldus. Taastatud on lossi katus, valminud on muinsuskaitse nõuetele vastavad renoveerimis ja haljastusprojektid ning renoveerimistööd hakkasid 2007. aasta sügisel, kui loss läks Eesti riigi kuuluvusse. Kompleks loodetakse renoveeritult ja uues hiilguses avada lossi 130-ndaks sünnipäevaks aastal 2011. Hetkel on Sangaste loss kasutusel hotellina, pulmapidude ja seminaride korraldamiseks. Kasutatud materjal: Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_m%C3%B5is http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss Sangaste lossi kodulehekülg: http://www.sangasteloss.ee/?page_id=8 http://www.sangasteloss.ee/?page_id=78 EE: EE nr.8, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995, Tallinn, lk 363
Hotelli maja on üheksakorruseline paneelmaja, mis oli ehitatud ühiselamust hotelliks ümber. Hotellis on 9 korrust, 285 tuba, kuhu mahub kuni 600 inimest. Suur konverentsikeskus on eraldi hotelliosa, kus on kokku 8 saali ja suurim saal mahutab sisse kuni 200 inimest. Hotelli restoran võimaldab korraga 250 inimese teenindamist. Aktsiaseltsil on üks eraisikust omanik, kes leidis viisi kasutada üheksakorruselise paneelmaja hotellina. Oli tehtud suur investeering, et ühiselamust teha hotelli. Alguses oli plaanis osutada majutusteenust, aga hiljem maja ette ehitati juurdeehitis, mille esimesel korrusel leidis kohta restoran ja teisel korrusel konverentsikeskus. Peale Dzingel AS asutamist loodi 10 aastase perspektiiviga äriplaan, mis nägi ette peamiselt majutus-, konverentsi- ja toitlustusteenuse pakkumist, turustamist ning müüki. Kuna 2006 -
Arhitektuuribüroo: Dar al-Handasah Shair & Partners + SL Rasch Valmimisaasta: 2012 Põnevaid fakte: Valitsuse rahastatud hoonekompleks on ühtlasi maailma kõrgeim ja suurima numbrilauaga kellatorn. Nelja kellaga kellatorni numbrilaua läbimõõt on 43 meetrit. Meka kellatorni otsa on paigaldatud ülivõimas laser (pilt järgmisel slaidil). Hoonet ehitati seitse aastat (2004-2011). Hoone läks maksma viisteist miljardid dollarit. Hoonet kasutatakse peamiselt ülikalli hotellina ja kontorina. Saudi-Araabia ametlik püha sümbol. 2. Shanghai Tower | 632 m | | 128 korrust | Asukoht: Shanghai, Hiina Arhitektuuribüroo: Gensler Otstarve: Hotell ja büroopinnad Valmimisaasta: 2015 Põnevaid fakte: Pilvelõhkujast leiab maailma kõige kõrgemal asuvate numbritubadega hotelli, mis paiknevad 84-110 korrustel. Hotellikülastajad ei pea aga muretsema tülika liftisõidu pärast, sest
Saali ühel küljel on ka siserõdu. Nõukogude okupatsiooni algperioodil kasutati lossi heinaküünina. 1969. aastast oli ta Tartu Kammivabriku (hilisem AS Estiko) pioneerilaager. 1993. aastal andis majandusministeerium lossi AS Real Reiside-le rendile. Aastal 2000 andis majandusministeerium lossi üle Sangaste vallale, kes lõpetas senise rendilepingu ning asutas sihtasutuse lossi korrashoidmiseks ja arendamiseks. Täna tegutseb loss hotellina ja restoranina ning on populaarne pulma- ja peokoht. Sangaste loss on riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis. Sangaste loss Sangaste park Palju meeldejäävat leiab loodusesõber Sangaste pargist, mis on üks suuremaid ja huvitavamaid. Park on kaheosaline: lossi- ja metsapark. Esimene neist asub peahoone ümber, on segastiilis, s.o
Uhke torn teeb ehitise tõeliselt suursuguseks ja veel kindluslikumaks muudab hoonet selle väiksed aknad, mis lasevad domineerida seinapinal. Juugendi veidi liialdav ja vanaaegne stiil avaldub ka interjööris. Madalalt võlvitud trepihall on ühtaegu nii keskaegne kui pehmelt juugendlik. Maja oli tollal ka sisseseadelt väga kaasaegne: lossis oli ka keskküttesüsteem. Siseruume täiendavad tumedast kivist plaatidega kaminad. Hoone tegutseb praegusel ajal hotellina ning on väga populaarne koht pulmade korraldamiseks, hotellis on kokku 32 hotellituba. Mõisa ajaloolisust on maksimaalselt rakendatud ka tänapäeval: hotelli toad kannavad endiste elanike eesnimesid: lossi peasaal on Hugo saal, tema naise nime kannab restoran (Anna Sophie). Funktsionalism Tammekannu villa 1932. aastal projekteeris soome arhitekt Alvar Aalto tammekannu villa. Aalto projekteeris oma karjääri jooksul ligi 100 elamut, millest pooled realiseerusid. Tammekannu villa on Aalto
annaabi.ee 
