· Koged- keskaegsed kaubalaevad · Sisse veeti: sool, luksuskaubad, -kangad, ehted, relvad, heeringad, veini, vürtse, metalle. · Välja veeti: teravilja, kala, karusnahad, lina, hülgerasv, kivid. Linnade välisilme. · Tänavad kitsad · majad lähestikku · probleem kanalisatsiooni puudumine, mustus, puhta vee puudumine · algul peeti linnas loomi, loomad linnast väljas karjamaal, õhtul toodi tagasi · Agul- vaeste eeslinnad linnamüürist väljas · Seegid-haiglad, hospitalid · Nakkushaigustest ohtlikud: katk, pidatõbi ehk leepra · Linnaelnikud: Tallinn 7-8 tuhat Tartu 5-6 tuhat · Enamik linnas eestlased, kuid juhtimine, olulised , tulutoovamad ametid sakslaste käes.
Eestlaste elu keskaegses linnas Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis.
Eestlaste elu keskaegses linnas Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis.
Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, mis elanike arvu poolest andsid isegi tänapäeva linnade mõõdu välja. Veneetsias ja Firenzes oli näiteks 120 000, Pariisis 80 000 elanikkul Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele. Näiteks Saksa-Rooma kesririigis oli üle 200 linna vaid 2000-10 000 elanikuga. Vaeste ja haigete jaoks olid mõeldud hospitalid. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Niisugused hoolekandeasutused elasid tavalsielt annetustest, kuid neil võis olla ka oma sissetulekuallikas, näiteks maavaldus. Sugugi harvad polnud juhud, kui rikkad linnakodanikud pärandasid osa oma varast hospidalile. Keskaegsed linnad Eestis: Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Eesti linnade sätestatud õiguskord kujunues naabermaade linnade eeskujul, põhiliselt koguni
Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks)
leebemalt. Seal arvati, et patud ei lõppe ilmtingimata halvasti, vaid puhastustuli saab inimese hinge veel teispoolsuse päästa, mille tulemusena inimene saab jälle paradiisi. Keskaja standardite järgi arvata nii või teisiti, et enam pidi põrgusse minema, vb ainult preestrid ja mungad tavasse, hiljem mõtteviis muutus. Faktiliselt laenasid raha ka kiriklikud institutsioonid ise kirikud ja rüütli, tempi ordud. Samuti olid olulised rahalaenajad hospitalid ja seegid. Laenuks antud summa vastu võtsid viimased maa, pärast kui võlg tasutud maksti sama summa tagasi, aga vahepealsed tulud maalt said hospitalid ja seegid endale. Pangad ja pankrotid Itaalia panku tabas 14. sajandi suur pankrotilaine, põhjuseks see, et Inglise kuningas keeldus raha tagasi maksmast. 103-st pangast läks pankroti 96. Teistkordselt läksid Itaalia pangad pankrotti 15. sajandil. Põhjuseks majanduslikus
1638 a suurem muutus, rootsi keskvõim otsustab määrata eesti piiskopiks Joahimm Jheringi), Määratakse ametisse rootsi riigipäeval, ametisse pühitsemine toimub Uppsalas. See millega ta eestimaale tuleb on üsnagi laia ulatuslikud. 1638aastani ei olnud praktiliselt 50 a Eestimaal piiskoppi olnud. Töökohaks saab toompea. Jheringi esimene suurem ettevõtmine on konsistooriumi lõplik rajamine. Puhtalt vaimulik konsistoorium, millele allutatakse kõik kirikud , koolid, hospitalid. Pidi vaatama vaimulikke, viima läbi visitatsioone ja vaatama Sinodi tööd. Jheringu vistatsioonid on kõik säilinud, Lupeqius tegi neid ka aga tema omi pole säilinud. Loodud konsistooriumisse tulevad kõik kohtuasjad( vaimulike)s t rüütelkonnal polnud mingit võimalust kaasa rääkida kirikuasjadele-> protestiti konsistooriumi koosseisus: 6 praosti+ toomkiriku õp(toompraost), toomkooli lektor, hiljem liidetakse nende töösse ka teisi toomkoolide õpetajaid. Igapäevane kirikuelu
annaabi.ee 
