sõbraperekonna toetusele, saata ta õppima Madaura Ülikooli. 17ndal eluaastal kolis ta Kartaagosse, et alustada seal oma õpinguid. Kartaago oli tollel ajal tuntud kui Põhja-Aafrika Rooma. See oli Põhja-Aafrika keskuseks nii majanduslikus, kultuurilises, kui ka poliitilises mõttes. Siinjuures on oluline ära mainida, et Augustinuse isa suri üsna pea pärast poja Kartaagosse kolimist. Ajal, mil Augustinus õppis Kartaagos, puutus ta üsnagi lähedalt kokku Cicero kirjutistega. Teos nimega "Hortensius"? andis Augustinusele tõuke filosoofia õppimiseks. Filosoofia jäi ka tema suurimaks armastuseks kuni ajani, mil ta pöördus ristiusku. Armastus filosoofia vastu ajendas teda ühinema manilaste liikumisega (sektiga), mis oli religioosne kultus vastuolus kristluse vaadetega. Kuid üsnagi pea pettus Augustinus selle liikumise nõrkades usulistes veendumustes. Kuigi eraelus oli Augustinus ennast eraldanud manilaste liikumisest, jäi ta
Triumfivärava lähedal kolmandas reas istus kahe kavaleri vahel haruldaselt ilus naine, Valeria. Alles mõni kuu tagasi oli Valeria hüljatud oma mehe poolt. Teda peeti ka kombelõdvaks naiseks. Kummalgi pool Valeriat istusid Aelvius Medullius ja Marcus Decius Caedicius. Viimane raiskas poole oma päevast maitsvate roogade nautimisele ja teise poole pühendas ta mõtteile õhtusest söömaajast. Nende juurde tuli hiljem ka Quintus Hortensius, kes oli kuulus oma kõneosavuse ja näitlemisoskuste poolest. Seni kui pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, vehklesid areenil gladiaatoriõpilased triod, võideldes kiiduväärse õhinaga järeletehtud nuiade ja puust mõõkadega, kuid ilma endale kahju tegemata. Kui amfiteatrisse astus Gnaeus Pompeius, kostus üle teatri üldine käteplagin ja hüüded tema auks. Pärast teda ilmusid konsulid
Vanemas eas pühendus Prudentius riigiteenistusest taandudes täielikult kristlikule luulele. Prudentiuse korpuse keskmes paikneb heksameetriline allegooriline poeem ,,Psychomachia", milles personifitseeritud voorused ja pahed võitlevad omavahel Aurelius Augustinus (354430 pKr) Augustinus oli antiikaja lääne suurim teoloog.Augustinus sündis Numiidias Tageste linnakeses.Sai hea retoorilise hariduse. Augustinuse noorus oli väga tormiline, tõsisemale teele juhtis ta Cicero teose ,,Hortensius" uurimine. Ta tegutseb mõnda aega retoorikaõpetajana Kartaagos, siirdub aga edasi Rooma ja Mediolanumisse (Milaanosse). Mediolanumi piiskop Ambrosius ristib ta ja pärast kolm aastat kestnud kloostrielu pühitsetakse Augustinus preestriks. Kuni surmani oli ta Numiidias Hippo linna piiskopiks. ,,De civitate Dei" (,,Jumala riigist"), ,, Confessiones" (,,Pihtimused").
Siis hakkasid Sullale kuulunud kooli gladiaatorid tuleriida juures võitlema ning lühikese ajaga olid kõik surnud, sest matustel ei lubatud kellelegi elu kinkida. Kui kõik kombetalitused olid tehtud, süütas Pompeius Suur tuleriida. Sulla urn asetati templisse, mille Sulla oli käskinud ehitada pühendusega Hercules Võitjale. Templist paigutati urn hiljem mausoleumi. Kui Spartacus Valeria juurde läks, sai ta teada, et Valeria vend Hortensius teab nende vahelisest armastusest. Valeria vandus oma vennale, et jätab Rooma kodakondsuse, oma nime ja suguvõsa, et olla Spartacusega. Valeria palus, et Spartacus temaga jääks, kuid viimane vastas talle eitavalt ning lubas tagasi tulla siis, kui kõik läbi on. · Pompeius Suur (lk 129) Rooma väejuht ja riigimees I sajandil e.m.a. Oli konsuliks, sõdis Pontose kuninga Mithridatesega, sõlmis lepingu Crassuse ja Julius Vaesariga, moodustades
Cicero stiil tõsteti taas ausse (Quintilianus 10.1.112: ,,Cicero pole mitte inimese, vaid kõnekunsti nimi") 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? ASIANISM Palju retoorilisi kaunistusvahendeid. Kaldus välisesse efektitsemisesse, ülespuhutusse, manerismi. Peamisedesindajad: Kreekas Hegesias (3. saj eKr), Roomas Hortensius (11450) ATIKISM Tugevnes vastu kaaluks asianismile 1. saj eKr. Lihtne, selge, napp väljendusviis. Kreeka klassikalise aja kõnemeeste matkimine. Roomas levis u 50 eKr 128. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist proosat esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas? Cicero filosoofiline proosa Pühendus sellele siis, kui oli sunnitud poliitikast taanduma.
annaabi.ee 
