Patriitsideperekonnad hakkasid laskma endale püstitama paleesid, just nende põhjal saabki jälgida Itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut: Plazzode puhul oli tegemist kolmekorruseliste neljast tiivast koosnevast ehitisega, millel oli ka nelinurkne siseõu, väga madal katus. Laotud olid nad tellistest ja katmisel kasutati jämedalt tahutud kiviplokke. Kadus teravkaar, edaspidi olid akna- ja ukseavad nelinurksed või ka ümarkaarsed. Domineerivaks muutus horisontaalsuund, ülespürgivus asendus maaligidusega. Esimene korrus oli massiivsem ja teine korrus kergema ilmega. Ehituskunstis üldiselt hakkas levima baasi ja kapiteeliga sambad, poolsambad, pilastrid, viilid akende ja uste kohal, simssid ja friis. Aja jooksul muutusid plazzod peenemaks: suurenesid aknad ja üldpildis olid edaspidi avatumad. Ka kõrgrenessanss tähendas arhitektuuri jaoks uusi taotlusi, mis väljendus selles, et
liikuvust, endotoksiinide effektide vähenemise. 5.Keha kirjeldamise peamised suunad ja tasapinnad Kraniaal-ja kaudaalsuund= otse inimese pea keselt alla suund. Ventraal-ja dorsaalsuund=ninast otse alla viiv plaat, mis teeb inimese paremaks ja vasakuks pooleks Lateraal-jamediaalsuund=plaat, mis teeb inimese keskelt pooleks ja tagumist osa on näha Frontaaltasand=plaat, mis teeb inimese keskelt pooleks, aga esimest osa on näha(nägu, kõht jne) Sagitaaltasand= sama mis ventraal ja dorsaalsuund Horisontaalsuund=läbi kõhu olev plaat mis teeb inimese keskelt pooleks, ülemine ja alumine osa 6.Peamised kehaõõned Peaajuõõs, seljaajuõõs, rinnaõõs, kõhuõõs, vaagnaõõs, diafragma ehk vahelihas(rinna-ja kõhuõõne vahel) 7.Organite ehitusprintsiibid Organid jagunevad näärmelised ehk kompaktsed organid ja torujad ehk õõnsad organid. Torujad organid on kihilise ehitusega-kestad koosnevad kihtidest. Eristatakse kolme kesta-limaskest, lihaskest ja adventitsiaalkest.
Ainsana on keskaegsed vormid säilitanud Kuressaare linnus ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist. Linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad Tallinnas, kus ringmüürist on säilinud 2/3. Hoogustus kivist linnamüüride ehitamine ja müürid muutusid kõrgemaks ja paksemaks, lisati torne. Kõige raskem oli väravate kaitsmine. Suurtükikuulide vastu tuli müüre paksemaks ehitada ja varjama muldvallide taha, olulisemaks muutus horisontaalsuund. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid tähtsuse süürtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Tallinna vanalinnas on rikkalikult säilinud ilmalikku ja rahumeelselt ehituskunsti. Elamu tähtsaimaks ruumiks oli koda, mis oli tööruumiks, söögiruumis ja võõrastetoaks. Ainuke köetav ruum oli koja tagune tuba. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa läbi põranda. Kojast läks trepp ülemisele korrusele, kus olid lauruumid. Majad erinesid üksteisest vähe,
Ainsana on keskaegsed vormid säilitanud Kuressaare linnus ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist. Linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad Tallinnas, kus ringmüürist on säilinud 2/3. Hoogustus kivist linnamüüride ehitamine ja müürid muutusid kõrgemaks ja paksemaks, lisati torne. Kõige raskem oli väravate kaitsmine. Suurtükikuulide vastu tuli müüre paksemaks ehitada ja varjama muldvallide taha, olulisemaks muutus horisontaalsuund. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid tähtsuse süürtükitornid Kiek in de Kök ja Paks margareeta. Tallinna vanalinnas on rikkalikult säilinud ilmalikku ja rahumeelselt ehituskunsti. Elamu tähtsaimaks ruumiks oli koda, mis oli tööruumiks, söögiruumis ja võõrastetoaks. Ainuke köetav ruum oli koja tagune tuba.. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa läbi põranda. Kojast läks trepp ülemisele korrusele, kus olid lauruumid. Majad erinesid üksteisest vähe,
14] k¨asitlust m¨ arkidest, mille morfoloogiliseks u ¨hiselemendiks on m¨ark `vaev' . m¨ argi esimene joon peaks j¨arjepidevusest l¨ahtudes olema standardkujus r~ohtne mitte vertikaalne. Esimese joone horisontaalsuund on s¨ailitatud millegip¨arast ainult `s~ona' m¨argis 80 endisena. Algelement kujutab v¨aikest n~oeljat nuga, mida kasutati t¨atoveerimisel, `vahem¨argi' algt¨ahendus on (noa abil) t¨atoveeritud ehk ¨ara m¨argistatud isik. `S~ona' algt¨ahendus on jumala ees t¨atoveeri-