maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudub maakera põhjapoolusel.
maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudub maakera põhjapoolusel.
Kahe reeperi A ja C vahele rajatud käik punkti B leidmiseks. Nivelleeritakse ühes suunas, kõigi nivelleeritud kõrguskasvude summa ( h pr ) peab võrduma reeperite A ja C kõrguste vahega. Käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseksnivelleeritakse edasi-tagasi. Töö vastab nõutavale täpsusele, kui on rahuldatud tingimus fh f h lub 9. Mis on plaan, kaart ja profiil? Plaan maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ja väiksem ning kogu plaani ulatuses konstantne. Kaart maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. Profiili mõõtkava on horisontaalsuunas on erinev kui vertikaalsuunas. Näiteks horisontaalsuunas M 1:500, vertikaalsuunas M 1:50.
kalamass, mida siis kas suure kahvaga või nn. põllega (kahe lati külge kinnitatud tugevast niidist noodalina) hakatakse tõstma kakuaamile. Suurte saakide korral võidakse lappamisel osa kalast tahtlikult paadi alla lasta, sest kui kahe paadi vahele koguneb liiga suur kogus kala, hakkab kala surema ja nooda nõudmine muutub tunduvalt raskemaks, sest surnud kala upub. On ühe ja kahe kastiga seisevnootasid. Ka mitte alati ei ole seisevvnoodakast risttahukas vaid võib olla horisontaalprojektsioonis ka ümmargune, ovaalne jne. Juhtaed Tiivad Pujus Tõusutee Kast Tursaseisevnoot Kanadas Indoneesia Pennsylvania Trap Net In a pound net, fish swim beside a long net called a "leader" that guides them
külge kinnitatud tugevast niidist noodalina ) hakatakse tõstma kakuaamile. Suurte saakide korral võidakse lappamisel osa kalast tahtlikult paadi alla lasta, sest kui kahe paadi vahele kogunub liiga suur kogus kala, hakkab kala surema ja nooda nõudmine muutub tunduvalt raskemaks, sest surnud kala upub. On ühe ja kahe kastiga seisevnootasid. Ka mitte alati ei ole seisevnoodakast risttahukas vaid võib olla horisontaalprojektsioonis ka ümmargune, ovaalne jne. Joonis 3.Seinnoott Joonis 4 Kastmõrd 12 2. Lõkspüünistega püügi iseärasused Kõigi lõkspüüniste puhul on omane,et püünis asetakse ka veekokku kohtades, kus kala liigub suhteliselt arvukalt või siis on tegemist vääriskalapüügga. Tingimata ei pea kala esnema seal parvedena, vaid võib olla ka hajutatult.
üheks esimeseks katseks ühendada ehitise kõrgus ja kuju üheks terviklikuks näitajaks. Selle meetodi puhul leitakse põrandate, katuse (lae) ja seinte mõõdud ning seejärel kaalutakse nad kompleksnäitajasse erinevaid osakaalusid kasutades. Meetodi põhireeglid on järgmised: 1. esimese korruse põrandapinna osakaal on kaks, kui ta pole allpool maapinda, vastasel juhul aga kolm ja põrandapinna arvutamisel on aluseks mõõdud välisseinte sisekülgedest; 2. katuse pindala arvutatakse horisontaalprojektsioonis tema äärmistest piiridest ja ta osakaal on üks; 3. ülejäänud korruste põrandapindalad arvestatakse osakaaluga kaks, lisades teguri 0,15 teisele, 0,30 kolmandale, 0,45 neljandale, jne. korrusele; 4. välisseinte pindala arvestatakse ühekordselt, kui aga sein on allpool maapinda, siis kahekordselt. Märkusena tuleb lisada, et lifte ja muid insenerivõrke need arvutused ei sisalda ja neid arvestatakse eraldi
annaabi.ee 
