TÖÖ JA KINEETILINE ENERGIA 54. Jüri tahab Marile demonstreerida oma uut autot, aga mootor sureb välja just keset ristmikku. Mari istub rooli ja Jüri lükkab autot tagant, et ristmik vabastada. Lükata tuleb 19 m ja Jüril on jõudu 210 N. Kui palju tuleb tal tööd teha? 55. Traktor veab rege 20 m edasi, kusjuures vedav jõud 5000 N moodustab horisontaalpinnaga 36.9-kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 14700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 56. Elektron liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega 8107 m/s. Talle mõjuvad elektrilised ja magnetilised jõud ning gravitatsioonijõud. Kui suur on elektronid 1.0 meetrisel lõigul tehtav töö? 57. Ülesandes 55
p2 T2 TÖÖ 1. Laps tõstab 200-grammise mänguasja 50 cm kõrgusele kiirendusega 5 m/s2. Kui palju ta teeb tööd? A = F s = m (a + g) h = 0,2 14,8 0,5 = 1,48 J 2. Maapinnal on 10 tellist. Iga tellise kõrgus on 65 mm ja mass 3.5 kg. Kui palju tööd tuleb teha, et paigutada need tellised ülestikku? A = (1 + 2 + 3 + 4 + 5 + 6 + 7 + 8 + 9) mgh = 100 J 3. Poiss veab kelku, rakendades nöörile jõudu 100 N. Nöör moodustab horisontaalpinnaga 30-kraadise nurga. Kui suure töö teeb poiss 50 m pikkusel teel? A = F S cos = 100 50 cos30º = 4,33 kJ 4. Poiss viskas 100-grammise massiga palli vertikaalselt üles ja püüdis viskekohal uuesti kinni. Pall lendas 5 m kõrgusele. Leida raskusjõu töö palli liikumisel üles, alla ja kogu liikumisaja vältel. 1) A = mgh = 0,1 5 9,8 = 4,9 J ja A2 = - A = - 4,9 J raskusjõud palliliikumisel alla 2) A = - mgh = - 4,9 J
Te panete sellele nööri ümber ja hakkate horisontaalselt tirima. Paigalt nihutamiseks kulub jõudu 230 N, vedamiseks 200 N. Leida staatiline ja kineetiline hõõrdetegur. 38. 500 N kaaluvale konteinerile rakendatakse horisontaalset jõudu 50 N, ent konteiner ei hakka liikuma. Kui suur on hõõrdejõud? 39. Te veate oma 500 N kaaluvat konteinerit küll horisontaalselt, aga nöör moodustab horisontaalpinnaga 30-kraadise nurga. Kineetiline hõõrdetegur on 0.40. Kui suurt jõudu peate rakendama? 40. Plastkarbike massiga 0.300 kg tiirleb ühtlaselt hõõrdevabal alusel. Karbike on 0.140 m pikkuse niidiga kinnitatud tiirlemistsentrisse. Karp teeb 2 täisringi sekundis. Leida niidile mõjuv jõud. 41. Kurvi raadius on 230 m. Sõitva auto rataste ja tee vaheline hõõrdetegur on 0.87. Leida maksimaalne kiirus, millega kurvi saab läbida. 42. Kurvi raadius on 230 m
Kahpoolsed otsamissaed. Saeketta vahe ei ole õige. 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. Etteandekonveierite nukid ei ole üksteisega 2. Tooriku otspind ei ole risti servade suhtes. kohastiku. Saekettad ei ole vertikaalsed. Konveierite 3.Toorikute otspind ei ole risti külgede suhtes. tugipinnad ei ole ühes horisontaalpinnaga. Saehammaste profiil ei vasta saagimise suunale 4. Rebestused toorikute otspinnal. ja puiduliigile. Saehambad on nürid. Liiga suur ettenihke kiirus. Saekettad ei ole paraleelsed Tehnoloogiline praak höövelpinkidele. ettenihke suunaga. Rihthöövelpingid Höövelnoad ulatuvad töölaua tagumisest 1
istub rooli ja Jüri lükkab autot tagant, et ristmik vabastada. Lükata tuleb 9 m ja Jüril on jõudu 2 0 N. Kui palju tuleb tal tööd teha? Lahendus: Algandmed s = 19 m F = 210 N A=? Töö leiame valemi järgi cos , kuna nurk on 0 , siis cos 0 Seega 210 N * 19 m = 3990 J Vastus : Jüril tuleb teha tööd 3990 J 55. Traktor veab rege 20 m edasi, kusjuures vedav jõud 5000 N moodustab horisontaalpinnaga 36.9- kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 4700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. Lahendus: Joonised 1) Vedava jõu poolt tehtav töö s = 20 m cos = 5000*20*cos36,9° 79968 Nm = 80 kJ = 5000 N 2 Raskuse poolt tehtav töö Φ 36,9° = cos = cos 90° = 0
38. N k luv le kon eine ile kend k e ho i on l e jõudu N en kon eine ei h kk liikum Kui uu on hõõ dejõud? Lahendus: F= 50 N Kui konteiner ei hakka liikuma siis ongi konteinerile rakendatud ho i on lne jõud võ dne hõõ dejõug Vastus hõõ dejõud on N 39. Te ve e om N k luv kon eine i küll ho i on l el g nöö moodu b horisontaalpinnaga 30-k di e nu g Kinee iline hõõ de egu on Kui uu jõudu peate rakendama? Lahendus: Joonis. Mehike lohistab seifi Kinee iline hõõ de egu Konteineri kaal m = 500 N Kõ v lolev jooni e lu el ne välj ki ju d jõud mi mõjuv d x- ja y teljel ∑ o =0 ii ⇒ o = ∑ in 0 ii ⇒ in
(oru põhjast) künka tippu nimetatakse jõudu. suhteliseks kõrguseks (joonis 8.3). Samakõrgusjooni, mis vastavad reljee- Reljeefi kujutamist horisontaalidega fi põhilisele lõikevahele, nimetatakse on näidatud joonisel 8.4 oleva mudeli põhihorisontaalideks. Need joones- abil. Mäe mudel on läbi lõigatud kol- tatakse peene pruuni pidevjoonega me paralleelse horisontaalpinnaga 0, ning lugemise hõlbustamiseks märgi- 1 ja 2 nii, et pind 0 ühtib nullnivooga. takse iga viies horisontaal jämedama Kõik pinnad asuvad üksteisest võrd- joonega. Tippude, lohkude, sadulate sel kaugusel, mida nimetatakse reljeefi jm pinnavormide kujutamiseks, mis ei lõikevaheks. Joonisel esitatud mudelil väljendu täpselt põhihorisontaalidega, on lõikevahe 1 m. Igal pinnal on seega kasutatakse täiend- ehk poolhorison-
annaabi.ee 
