George Byron (17881824) 10 fakti, mida peaks Byroni kohta teadma: 1. Byron pärines aristokraatlikust suguvõsast. Mälestused suursugususest ja vaesuses kulgenud lapsepõlvest mõjutasid luuletaja iseloomu. 2. 1807. aastal avaldatud teos ,,Jõudetunnid" oli Byroni kolmas raamat, kuid esimene, mille ta oma nime all avaldas. 3. 2. juulil 1809 algas reis mööda Vahemerd Portugalist Kreekani. See oli viljakas periood ning ta kirjutas teose ,,Horatiusest". 4. ,,Childe Haroldi palveränd"(1812) tegi Byronist kõige kuulsama romatilise luuletaja oma terviklikkuse ja romantilise kangelase iseloomujoonte poolest. 5. 18111816 elas Byron Inglismaal, kirjutas luuletusi nt ,,Lara" ja ,,Giaur", mida tuntakse idapoeemide nime all. 6. 1813. aastal valminud poeemid olid tulvil melanhooliat ja traagikat, Byronil oli suhe oma poolõe Augustega, avalik hukkamõist mõjutas loomingut. 7. 1812
Trivium grammatika, dialektika, retoorika Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia Renessanss - Renacimiento - Renaissance - Üleminek keskajalt uusaega Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro Inglismaal: Sidney Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15. sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse Horatiusest, hiljem Aristotelesest (esimene itaaliakeelne tõlge 1498) Marco Gitolamo Vida (1527) De arte poetica (ladina keeles, heksameetris) esimene renessanssaja katse anda süstemaatiline ülevaade poeesia olemusest. Ehkki luuletaja vajab sisemist inspiratsiooni, ei saa ta ilma koolitusteta luua täiuslikku kunstiteost. Edaspidisele arengule omab eriti suurt tähtsust Julius Caesar Scaligeri (1484-1558) Poetices libri septem (1561)
(tõlge Jaan Unt vt http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/) Prantsusmaal: Du Bellay Trias 14.-15. sajand – kirjandus peab meeldival viisil õpetama, Lüürika pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse Dramaatika Horatiusest, hiljem Aristotelesest (esimene itaaliakeelne tõlge Eepika 1498) Horatius (65-8 e.Kr.) Marco Gitolamo Vida (1527) De arte poetica (ladina keeles, Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars heksameetris) – esimene renessanssaja katse anda poetica’ks süstemaatiline ülevaade poeesia olemusest
,,Hours of Idleness"(,,Jõudetunnid") 1808.a ,,The Edinburgh Review" Luuletus ,,Romantikale".Byron pöörab pilgu reaalsuselt ära ja püüab tabada teist, kaunist, hingestatud ja unenägude maailma kuuluvat elu, kas või selle vastuhelki. Romantiline konflikt seisneb selles, et tegelikkus on vastuvõetamatu ja unistused ei täitu. Reis mööda Vahemerd Portugalist Kreekani.See oli talle väga viljakas periood, esmalt sündis värssarutlus ,,Horatiusest". Romantismi manifestina kõlas poeem ,,Childe Haroldi palveränd". Selle esimene laul räägib Childe Haroldi teekonnast Portugalis ja Hispaannias. Kaks esimest laulu räägivad prantsalste sissetungist, rahva mehisest vastupanust, Inglismaa abist hispaanlastele, inglaste poliitilistest vigadest, kangelaste ülevusest. ,,Inezile" on Haroldi nukker hingehääl, ,,Cadizi neiu" aga ülevas, herailises toonis luuletus, mis kangelase iseloomuga kuidagi kokku ei sobi
astronoomia. - Renessanss. Üleminek keskajalt uusaega. (Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro, Sidney, Du Bellay, Marco Gitolamo Vida, Julius Caesar Scaligeri ) Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: · Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro · Inglismaal: Sidney · Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15. sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse Horatiusest, hiljem Aristotelesest Marco Gitolamo Vida (1527) De arte poetica (ladina keeles, heksameetris) esimene renessanssaja katse anda süstemaatiline ülevaade poeesia olemusest. Ehkki luuletaja vajab sisemist inspiratsiooni, ei saa ta ilma koolitusteta luua täiuslikku kunstiteost. Edaspidisele arengule omab eriti suurt tähtsust Julius Caesar Scaligeri (1484-1558) Poetices libri septem (1561) Ehkki erilise originaalsuseta ja eklektiline, on see teos väga rikas materjali osas.
Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. 11.-12. saj linna aina tugevnesid, moodustutsid rikaste kogukonnad. Kujunevad ülikoolid: Bologna (1088), Pariis (1200). Haridus muutub ilmalikumaks, vabaneb kiriku eestkoste alt. Skolaarid ja kleerikud haritlased, tudengid, kes õppetööst vabal ajal reisivad ringi. Kirjandused parodeerivad Piiblit, kirikut. Ülistavad maiseid hüvesid. Vagandid hulkujad. Võtavad eeskuju Anakreonist, Ovidiusest ja Horatiusest. Kõige vanem säilinud vagantide laul ,,Gaudeamus," mis on tänapäeva ühtlasi ka üliõpilashümn. Vagantide luule loobub muusikast. Tuntud luuletaja Rutebeauf kirjutas pihtimusluuletusi. Selle aja tähtsamaid luuletajaid F. Villon. Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütellikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest pihtimuslikud. Kirjnutad näidendi inimesest, kes müüb oma hinge saatanale
annaabi.ee 
