Pentakosiomedimnid 500 medimnost vilja (1 medimnos = ca 52,5 l), õli v. veini; ratsanikud 300, dzeugiidid (härjarakendi `zeugos' omanikud) 200 ja teegid alla 200 medimnose. Kõrgemaisse riigiameteisse pääsesid 3 varakama kl. liikmed, arhondiks ja varahoidjaks ainult pentakosiomedimnid. Nemad pidid korraldama ka kulukaid riiklikke tseremooniaid. Kuna sõjavarustuse pidi igaüks enesele ise muretsema, siis ratsaväes said teenida 2 rikkama kl. esindajad, dzeugiidid said teenida hopliitidena, teegid olid sõjaväekohustusest vabad, erandjuhtudel värvati kergejalaväkke või sõudjaiks. Neil oli õigus võtta osa rahvakoosolekuist ja saada valitud vandekohtusse. Kui Ateena võim merel kasvas, suurenes ka nende pol. tähtsus. Solon asutas vanade võimuorganite kõrvale uue bulee e.400-nõukogu (igast füülist 100). See oli nõuandvaks organiks rahvakoosolekule ekleesiale, mis tegeles tähtsamate
sellest kihist pärit poeedi Hesiodose vahendusel. Loomulikult oli talupoegade peamine tähelepanu suunatud põllutööle, kuid neil tuli paratamatult etendada oma osa ka kogukonna kaitsel. 7. sajandil kujunes järkjärgult kreeka linnriikide tüüpiline võitlusviis hopliidifaalanks. Raskelt relvastatud jalamehed hopliidid rivistusid üksteise taha asetuvaist pikkadest tihedatest viirgudest moodustuvasse lahingukorda ehk faalanksisse. Hopliitidena võitlesid kõik kogukonnaliikmed kel oli piisavalt vara raske relvastuse hankimiseks, seega rikastele ja suursugustele lisaks ka keskmise jõukusega mehed. See omakorda tagas keskmise jõukusega talupoegadele poliitilise kaalu ega lubanud suursugustel neid täiel määral oma tahtele allutada. Seetõttu kujunes kreeka linnriik ehk polis (see sõna tähistas algselt linna, kuid laienes varakult ka riiklikule kogukonnale) suhteliselt tasakaalustatud poliitilise süsteemina.
Põhiline ründerelv oli oda, mis oli pigem torkeriist. Varajases faasis võis olla ka eraldi viskeoda. Faalanks rivistus mitu viirgu üksteise taha. Rivi taga liikusid vilepillimängijad. Vastane oli samamoodi rivistatud otse ette. Linnriigid olid huvitatud, et faalanksis oleks võimalikult palju mehi. On põhjust arvata, et faalanksis olid kõik, kes suutsid endale lubada kilpi, kiivrit ja oda. Vaesed kodanikud ei suutnud seda relvastust tagada. Ilmselt hopliitidena teenisid aristokraadid ja keskmise jõukusega mehed. Kreeka kodanikusüsteemi alus on, et kes osaleb sõjaväes, on ka kodanik ja osaleb linnaelus. St vaesemad kodanikud ei omanud ka õigust olla täisväärtuslikud kodanikud. Kümneedid- paljad, kes olid ilma kaitserelvastuseja ja olid lihtsalt vibuga, odade jne, aga nad ei osalenud täieväärtuslikult. Nende õigusi võis piirata. Sõjalises mõttes ei olnud aristokraadid otsustavamad või tähtsamad. Faalanks pidi ühendama
Pentakosiomedimnid 500 medimnost vilja (1 medimnos = ca 52,5 l), õli v. veini; ratsanikud 300, dzeugiidid (härjarakendi `zeugos' omanikud) 200 ja teegid alla 200 medimnose. Kõrgemaisse riigiameteisse pääsesid 3 varakama kl. liikmed, arhondiks ja varahoidjaks ainult pentakosiomedimnid. Nemad pidid korraldama ka kulukaid riiklikke tseremooniaid. Kuna sõjavarustuse pidi igaüks enesele ise muretsema, siis ratsaväes said teenida 2 rikkama kl. esindajad, dzeugiidid said teenida hopliitidena, teegid olid sõjaväekohustusest vabad, erandjuhtudel värvati kergejalaväkke või sõudjaiks. Neil oli õigus võtta osa rahvakoosolekuist ja saada valitud vandekohtusse. Kui Ateena võim merel kasvas, suurenes ka nende pol. tähtsus. Solon asutas vanade võimuorganite kõrvale uue bulee e.400-nõukogu (igast füülist 100). See oli nõuandvaks organiks rahvakoosolekule ekleesiale, mis tegeles tähtsamate
torke oda., Rivistus tasasel välja, mitu viigu üksteise taga, üksteise vastu pandi liikuma ja põrkusid siis kokku.. Hopliidi faalanksis olid , linnrigid olid huvitatud et faalanksis oleks palju palju mehi , mida pikem faalanks seda parem, mida rohke viirgem sa suudad üksteise järgi panna siis seda tugevam sa oled, osalesid kõik kes suutsid väärikalt kilpi ja kiivrit kanda, vaesemad kodanikud ei suutnud seda välja kanda, tõenäoline et hopliitidena tuldi lahingus aristod ja keskmise jõukusega mehed.Linnriikide poliitilises korralises kujunemises, kodanik on sõjamees, kes kaitseb linnariiki, on õigustatud osalema linna otsustes, vaesemad kodanikud, need ei olnud ka õigust olla täieväärtuslikud kodanikud, suure tõenäliselt tuli neile pidev surve kas neid välja jätta sealt üldse või ei .Nad ei osale täieväärtuslikul kaitsel kuid ikkagi osalevad, sellepärast ei saagi neid välja jätta,
annaabi.ee 
