Vanamees ja meri Katariina Noormägi 10.klass 1. Vanamees püüdis üksinda Golfi hoovustes kala. Ta oli kõhetu, kortsus ja armiline- kogu tema välimus oli vana ja väsinud. Ta nahk oli parkunud ja kuiv, nagu õige meremehe nahk. Mööda tema kaela jooksid healoomulise kasvaja pruunid laigud. Vana mehe silmad olid aga elujõulised ja rõõmsad. Ta oli kalaõnneta juba üle neljakümne päeva. 2. Vanamees näeb unes Aafrikat- valgeid randu ja sügavsinist merd, kus ta poisipõlves käis. Ta ei
püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikkamad ookeanid ja nende osad: Vaikne ookean- loodeosa (Jaapan, Venemaa, Hiina); kirdeosa (Kanada, USA, Mehhiko); Lõuna-Ameerika läänerannik (Peruu, Tsiili). Atlandi ookean- kirdeosa (Norra, Island, Suurbritannia, Hispaania); loodeosa (USA, Mehhiko); Aafrika läänerannik (suured kalavarud, kuna püütakse vähe); Atlandi ookeani põhjaosa (kalavarud tugevasti laastatud)
Räim ja heeringas on sugulased (kui räim oleks soolasemas vees siis oleksid nad ka suuremad, magedas veed jäävad kalad pisikeseks, soolases aga kasvavad). Elustik on rikkam: hapnikurikkas vees soolsuse vahemikus 35-40 promilli toitainerikkas vees (taimed) - pindmises kihis kus on valgust Vee liikumine võib vee omadusi muuta. Ookeani vesi ei seisa paigal. Vesi lainetab - tuul lükkab veeosakesed laines ringlevalt liikuma Vesi liigub hoovustes ehk ookeanijõgedes - püsivalt ühes suunas puhuvate tuulte tõttu ning vee temperatuuri ja soolsuse tõttu Looded ehk tõusud ja mõõnad - tekib Kuu ja Päikese külgetõmbejõu tõttu (2 tõusu ja 2 mõõna - 6h tõuseb, 6h langeb jne) Lisaks toimub veeringe RANNIKUD JA RANNAPROTSESSID Rannajoon - see koht, kus vesi ja maismaa kokku puutuvad (pidevas muutumises) Ajurand - kui vesi on kõrgel (üleujutus) Pagurand - kui vesi on madalal
tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis. 1924-1925 töötas Kreutzwald koduõpetajana Peterburis, küpses kavatsus omandada pealinnas arsti elukutse, mis luhtus. 1825 jõudis Kreutzwald Tartusse, sooritas gümnaasiumieksamid ning immatrikuleeriti 1826 algul Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Põlistus sõprus F. R. Faehlmanni ja teiste eesti soost üliõpilastega. Euroopalike valgustusideede ja rahvusromantilise kirjanduse hoovustes tutvuti J. G. Herderi, G. H. Merkeli jt teostega, milles rõhutati väikerahvaste ajaloo ja kultuuri väärtusi. Kujunes veendumus, et haritud eestlase kohus on oma rahvale truuks jääda. Kreutzwald liitus ka korp "Estoniaga" (asutatud 1821), mis ühendas Eestimaa kubermangust pärit üliõpilasi. Sinna kuulusid ka D. H. Jürgenson, P. J. Karell, E. Ahrens, G. Schultz-Bertram. Õpingute vaheajad veetis Kreutzwald vanematekodus Paide lähedal
lainete eest varjatud lahtede ning jõesuudmete tõusu ja mõõna piirkonnas. Mangroovitaimedele on omane soolataluvus, külmakartlikkus, harunev õhujuurestik (mutta kinnitumiseks) ja hingamisjuured. Loomastikku kuulub ajutisele kuivalejäämisele kohastunud veeloomi (mudahüpik, krabid). (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Hoopis teistsugune elukeskond valitseb aga hoovustes. Hoovused on ookeanides olulised tegurid, nad vahetavad ja segavad vett ning kannavad edasi jääd. Merehoovused on gradient ja tuulehoovused. Ekvaatori kohal soojeneb vesi päikesevalguse toimel kõige rohkem. Toimub süvavete kerge (apvelling), vesi hakkab sealt pooluste poole liikuma, tekib gradienthoovus. Samuti soeneb ekvaatoril ka õhk ja hakkab liikuma. Selle tulemuseks on püsivad passaadtuuled, mille mõjul pannakse liikuma
riisipõldudel kui nad on veega üle ujutatud.[1] Viimase 150 aastaga on gasvuhoonegaaside hulk atmosfäärist kasvanud 280 ppm-lt 379 ppm- le.[2] 2.2. Looduslikud tegurid Peale inimese kujundab tegelikult suures osas kliimat loodus ise. Need tegurid on kliimat kujundanud Maal aegade algusest. Looduslikud tegurid mõjuvad teinekord koos võimendades näiteks jahutavat efekti. Looduslikeks teguriteks on näiteks: vulkaanipursked, laamade liikumised, muutused hoovustes ja maailmamere ning mandrite paiknemises, Maa asetus ja kallak päikse suhtes. Maa pole alati selline välja näinud nagu ta on seda praegu. Laamade liikumisest tulenevalt on muutunud mandrite paigutus ja sellest tulenevalt ka maailmamere asetus. Nende lahknemine ja liikumine on muutnud hoovuste liikumist ja tuuli, mis meie kliimat ka mõjutavad. Maailmamere asetus(ja ka Maa telje kallak päikse suhtes) aga mõjutab albeedot ehk seda, kui
Vaikusevöönd (horse latitudes); 30° laiuskraadidel; õhk laskub, ilm on pidevalt soe ja kuiv. o Cromwelli ekvatoriaalne vastuvoolus Vaikse ookeani veealune vastuhoovus, suunatud läänest itta. Kompenseerib ookeani pinnal idast läände voolavat passaathoovust. Põhjustab Lõuna-Ameerika rannikul külma, hapnikurikka vee pinnale tõusmist, stabiilset ilmastikku. o El Nino (jõululapsuke) mõneaastase vahega toimub hoovustes kõrvalekalle ja Peruu ning Tsiili rannikule ei tõuse enam külma vett. Soe vesi on hapnikuvaene, põhjustab kalaparvede lahkumise ning rannikualadel katastroofilisi sadusid, üleujutusi ning maalihkeid. La Nina tavapärane hoovuste olukord. o Geostroofiline tuul tuul hõõrdevabas atmosfääris (sirged isobaarid). Hõõrdumise puudumisel (piisavalt kõrgel aluspinnast, kus tõusvate õhuvoolude puudumise tõttu ei ole keeriseid), tasakaalustavad gradientjõud ja
annaabi.ee 
