piimamehes" Mari tegudesse. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpus. Üheks peategelaseks on mõisnik Ulrich von Kremer. Ta on pärit perekonnast, kus auahnust ja ettevõtlikust napib ja pigem valitseb minnalaskmismeeleolu. Kremer on siiani poissmees, kuigi ta vanust arvestades peaks tal ammu kaasa majas olema. Niisamuti pole leidnud seda õiget tema vend ja kolm õde. Ühel päeval märkab Urlich oma jalutuskäiku tehes kaunist näitsiku kuuendikimees Prillupi hoovipeal pikutamas. Ta tundis hetkega, et midagi tema sees on teisiti, midagi sellist, mida ta pole varem kogenud. Ta ei tundnud toda kaunist neidu, ent ei saanud oma pilku talt ära. Noor daam, keda Kremer silmitses oli Mari, Tõnu Prillupi kadunud naise õde, kes tuli kohusetundest Prillupi juurde oma õe laste eest hoolt kandma. Nüüd hakkas Kremer nuputama kuidas teise mehe naist endale meelitada. Lõpuks tegi ta
linnastumine on väga tihedalt seotud industriaalühiskonnaga. Hakkasid tekkima suuremad linnad, milledesse rajati rohkem ja rohkem tööstusallikaid ja kuhu inimesed hakkasid ümber koonduma. 1801.a. oli Euroopas 14 linna, kus elas üle 100 000 inimese. 1870.a. oli neid juba üle saja. Linn oli ka oluline kultuuri keskus, kus kujunes välja omanäoline linnakultuur. Kuid linnaelul olid ka omad miinused. Varastes tööstuslinnades oli elu väga raske. Elati odavates korterites, keldrites või hoovipeal. Sellega kaasnes kõrge laste suremus, mis oli pea poole suurem kui maapiirkondades. Kuid mida aeg edasi, seda paremaks muutus ka elu linnas. Toodi sisse veevärk, hakati maju planeerima ja uue ehitusmaterjalina tuli kasutusele raudbetoon. Tänavatele toodi valgustus ja hobustele lisaks tuli ka tramm. Majades võis näha kraanist voolavat vett, vannituba ja WC-d. Kuid seda kõike varjutasid kuritegevus, kitsad korteri- ja kehvad sanitaarolud. Monopolid
pidas Valgekihv Scotti) naine Alice ja ta lapsed Maud ja Weedon.Valgekihv vihkas lapsi ja nende puudutusi.Samuti vihkas ta Collit ja Dicki, kes teda kunagi rahule ei jätnud. Lasteg ja kogu pererahvaga harjus ta kiirest.Kõik olid Valgekihva kiindunud, kuid too armastas ainult Scotti.Dick ka enam ei teinid temast välja, kõik oli suurepärane.Ainuke mure oli see, et Collie ikka alati ründas Valgekihva, see ei aindnud talle südamrahu. Valgekihv pidi veel õppima hulga seadusi.Ta ei tohtinud hoovipeal olevaid kanu süüa, ka kassi teeääres pidi ta rahule jätma.Kõik küülikud puurides ja haned hoovipeal samuti.Aga ta õppis et loomad, kes tulevad metsast ning ei kuulu kellelegi, on saak. Kuud tulid ja läksid.Lõunamaal oli toitu külluses ja teha polnud midagi ning Valgekihv elas rammusana, jõukana ja õnnelikuna.Kuid ikka erines ta teistest koertest.Ta tundis seadust paremini kui koerad, kes muus elu polnud elanud.
ja kannatamatuks muutus, isa aga venitas end sättides ja kui lõpuks nad koos mootorratta poole minema hakkasid, meenus isale, et unustas uuri maha ning selleta ta lahkuma nõus ei olnud, tütar kaotas nüüdseks lootuse, et nad üldse sõitma lähevad - mootorratas oli Liisu juures, sest nende endi hoovis oleks ratas porisse kinni jäänud, Liisut pidas peretütar oma sõbraks ja jutustas temaga isa tulekuni, rääkis, et neil on nüüd raadio, Liisu poeg Ilmar oli samuti hoovipeal, kellega tütrele vaielda meeldis - peagi saabus ka isa, Liisu uuris temalt, et ega sõjaväelaseid näha polnud suurel teel, isa eitas. Liisu põldu ei harinud, kartis, et kui sõda tuleb, siis võetakse tema rukis sõja tarvis ära, ütles: "Mia küll sõa jaoss seemet maha ei küli!" Lk 57 - ütlus, et seni kuni Liisu põld on söötis, seni on rahu - lõpuks läksid isa ja tütar koos sõitma, isa õpetas, kuidas rattal istuda. Käidi koos poes, kust
Juugend - oli vähe eestis ja vähe on hooneid ka järel. Nt Tartu Vanemuine teater. ja Lutheri vabriku tööliste klubi. Raudbetoon - Kasari sild 1904.a eesti esimene raudbetoonist sild. Georg Hellat - esimene eesti insener-arhitekt Lenderi maja Kivist kortermajad Karl Burman - üks esimesi arhitekte Eestis (Buschi maja Tatari 21b 1912) LENDERI MAJA Lender oli esimene eestlasest linnapea- hakkas ehitama puidust üürimaju. Keskne trepikoda, enamasti kahekordne, käimla ühine ja hoovipeal. Suuremates majades pidi olema kaks trepikoda. Laudis horisontaalne, kaunistati laudisevööga ja see oli vastupidine ehk vertikaalne. Kivist kortermajad Kuigi domineerisid väikesed puidust majad, siis tekkisid nende vahele suured kivist elamud. Tallinnas kivimajadest kvartaleid ei tekkinud (nagu Riias). Vanu aadlihooneid ehitati ümber kivist elamuteks Ferdinant Kordes: Stackelbergi maja 1874 - eesti juurtega, saksastunud arhitekt. Nende
Teine võimalus on siis, kui ta jättis tegemata viimase võimaluse kasutamata ehk tegevusetuseks ei saa lugeda seda, kui isik kohe kõige esimesena telefoni ei haara. Praktilises mõttes tuleb lähtuda konkreetsest situatsioonist ja ohtust ja hinnata olukorra akuutsust. Mis tähendab seda kui oht on väga lähedal, siis tuleb ka kohe tegutseda. Kui olukord on selline, et koht ei ole veel koheselt realiseeruv, siis võib ka viivitada. Nt laps võtab atv ja hakkab hoovipeal ringi sõitma, pmst on oht olemas aga ilmselt mitte niivõrd reaalne, vaid kui ta gaasi põhja vajutab siis läheb olukord veel ohtlikumaks. Tuleb vaadata konkreetset situatsiooni ja hinnata konkreetse ohu lähedust ja vastavalt sellele hinnata kas isiku mittetegutsemist saab lugeda katseks karistusõiguse mõttes. Osavõtt- kas tegevusetusega osavõtt on võimalik (või kihutamine)?- karistusõigusemõttes pole, kihutamine eeldab ikkagi mingit
annaabi.ee 
