Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustuseid. Muus osas juhtis riiki üle 60- aastaste suursuguste rpartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia. Peale selle valiti igal aastal kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Efooride mõju Sparta riigis oli väga suur. Lõplikud otsused langetati aga kõigi spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust a ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest tekkisid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, saesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda. Spartas oli teiste riikidega võrreldes erakordselt palju mittekodanukke: spartiaadid moodustasid siin tühise vähemuse elanikkonnast, arvukad heloodid aga suhtusid neisse vaenulikult. Et heloodide suurt hulka kindlalt kuuletuma sundida
Sparta riigi eesotsas seisis kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid. Muus osas juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia (selle liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased) ja igal aastal kõigi spartiaatide seast valitavad riigiametnikud viis efoori. Lõplik sõnaõigus otsuste langetamisel kuulus aga kõigi spartiaatide koosolekule. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest kujunesid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimisel osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja langeda kodanike seast välja. Sparta riikliku korralduse muutis erandlikuks mittekodanike erakordselt suur arvuline osakaal riigis. Hoidmaks suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema
Sparta riigi eesotsas seisis kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid. Muus osas juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia (selle liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased) ja igal aastal kõigi spartiaatide seast valitavad riigiametnikud viis efoori. Lõplik sõnaõigus otsuste langetamisel kuulus aga kõigi spartiaatide koosolekule. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest kujunesid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimisel osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja langeda kodanike seast välja. Sparta riikliku korralduse muutis erandlikuks mittekodanike erakordselt suur arvuline osakaal riigis. Hoidmaks suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema
Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Muus osas juhtis riiki üle 60aastaste suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia. Peale selle valiti igal aastal kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Efooride mõju Sparta riigis oli väga suur. Lõplikud otsused langetati aga kõigi spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest tekkisid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda. Spartas oli teiste riikidega võrreldes erakordselt palju mittekodanikke: spartiaadid moodustasid siin tühise vähemuse elanikkonnast, arvukad heloodid aga suhtusid neisse vaenulikult. Et helootide suurt
Jutud: kodanlik ekeskkond kaubareiside, perekonnaeluga jne. Eri tegelased: Vana-Rooma gladiaatorid, keskaegsed nõiaprotsessid jne, aga ka külajutud. Pastorlikust vaimust läbiimbunud õpetlikkus: mõistab hukka pahed, veidi toetab kehtivat kurnamiskorda. Eeskuju on jumalakartlik, kaalutlev inimene. Jumal on olemuselt hea, aga inimene ei taipa jumalaarmu mõtet. Tegelikkus on paheline: ülekohus, südametus jms. Elu karmid vastuolud valmides. Koomika: näitab rumalust, hooplemist, naimishimu, truudusetust naljakas võtmes. Tegelased jäävad oma iseloomule truuks, ei muutu. Esitusviis on lihtsakoeline, ideed edasi antud kohmakalt, üldjooneliselt. Negatiivsed tegelased räägivad robustselt. Kirjeldab minimaalselt. Mõnes kohas värsivorme. Keeleliselt ei järgi täielikult vana kirjaviisi, keelekasutus kõigub ja on nõrk. Allikatena kasutab piiblit, kirjakeelseid raamatuid, kohalikku Karja murrakut, Saaremaale tundmatuid keelendeid (Helle grammatika sõnastik). 9. J
annaabi.ee 
