·arendada rohealade kasutusvõimalusi, maastikulisi ja ökoloogilisi väärtusi suuremal alal, kui seda on ühe haljasala kontekst (nt linnaosa tasandil); · anda rohealadele planeeringuga juriidiline staatus (kui seda pole tehtud varasemate planeeringutega), mis tagaks nende territoriaalse ja funktsionaalse säilimise ning väärtuste püsimise ja seoks neid teiste rohealadega ühte võrgustikku; · kindlustada üldised rohealadega seotud väärtused hoonestusaladel ja uushoonestuse rajamise aladel; · kindlustada avalik juurdepääs rohealadele ja ühendus erinevate rohealade vahel tiheasulas; · anda juhtnööre rohealade väärtuste säilitamiseks (haldamiseks) linnaosa tasandil, sh ka nende alade puhul, mis pole ametlikult haljasalade nimekirjas, kuid mis täidavad olulist rolli tiheasula rohestruktuuris; · valmistada ette realistlikud rohestruktuuriga seotud investeerimisplaanid;
Rohestruktuuri planeerimise eesmärgid: 1) arendada rohealade kasutusvõimalusi, maastikulisi ja ökoloogilisi väärtusi suuremal alal, kui seda on ühe haljasala kontekst (nt linnaosa tasandil); 2) anda rohealadele planeeringuga juriidiline staatus (kui seda pole tehtud varasemate planeeringutega), mis tagaks nende territoriaalse ja funktsionaalse säilimise ning väärtuste püsimise ja seoks neid teiste rohealadega ühte võrgustikku; 3) kindlustada üldised rohealadega seotud väärtused hoonestusaladel ja uushoonestuse rajamise aladel; 4) kindlustada avalik juurdepääs rohealadele ja ühendus erinevate rohealade vahel tiheasulas; 5) anda juhtnööre rohealade väärtuste säilitamiseks (haldamiseks) linnaosa tasandil, sh ka nende alade puhul, mis pole ametlikult haljasalade nimekirjas, kuid mis täidavad olulist rolli tiheasula rohestruktuuris; 6) valmistada ette realistlikud rohestruktuuriga seotud investeerimisplaanid;
Omavalitsuste tegevus ehituse valdkonnas. Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 2060 m2; 2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega; 3) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd; 4) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid; 5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme. Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise
alal, kui seda on ühe haljasala kontekst (nt linnaosa tasandil); · anda rohealadele planeeringuga juriidiline staatus (kui seda pole tehtud varasemate planeeringutega), mis tagaks nende territoriaalse ja funktsionaalse säilimise ning väärtuste püsimise ja seoks neid teiste rohealadega ühte võrgustikku; · kindlustada üldised rohealadega seotud väärtused hoonestusaladel ja uushoonestuse rajamise aladel; · kindlustada avalik juurdepääs rohealadele ja ühendus erinevate rohealade vahel tiheasulas. 62. Tiheasula rohestruktuuri maastikulised väärtused Tiheasula loodusalad on oluline bioloogilise ainese tootja ja jääkainete lagundaja. Samas võimaldab tiheasula loodusalad inimestele lähedast ja vahetut kontakti loodusega ning meeldivaid elamusi. 63
parim lahendus, sest aken astub palkide vahelt ~4…5 cm välja ja akna liitekohta tekib külmasild. Kuna aga tolleaegsete hoonete soojuskaod olid niigi suured, ei avaldanud see külmasild olulist mõju üldisele energiakulule. Kui välisseinte lisasoojustamisel jätta aknad endisesse asukohta, rikutakse puitkorterelamute arhetüüpi. Akende stiil vajab ühtlustamist, et säilitada hoone korralikku välisilmet. See eeldab elanike kokkulepet, kui aknaid vahetatakse, ning miljööväärtuslikel hoonestusaladel on akende vahetuseks täiendavalt vaja ka kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. 1990. alguseni asendatud aknad on enamasti puitaknad, kuna plastaknad hakkasid levima hiljem. Keskmisel majal on tänapäevaste vastu asendatud või renoveeritud 38% akendest, kogu valimi kohta esinenud aknatüübid on antud Tabel 2.8-s. Tabel 2.8 Keskmine uute akende osakaal hoonel (protsent akende arvust). Tallinn Tartu Pärnu Viljandi Keskmine
annaabi.ee 
