kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel 8.1.13 Põrandad K.Kenk 2 Aluse püsivuse all mõistetakse kogu aluse kandvate pinnasekihtide liikumatust üksteise suhtes 8.1.13 Põrandad K.Kenk 3 Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: · kaljupinnased ·jämedakoelised pinnased (jämepinnased) moreen ·peenekoelised pinnased ·eripinnased 8.1
Hoonestuse uus maht on planeeritud esialgse supelhoone lammutatud lõunatiiva asemele ja tiibade vahelisele alale. Olemasoleva puithoone põhja- ja idafassaadid restaureeritakse vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ning kogu hoonestuse ulatuses rajatakse keldrikorrus 5 (lisaks juba olemasolevale põhjatiiva all) uue mahu parklakorrusena. Lubatud täisehitusprotsent kinnistul on 40% ning hoonealust pinda on ette nähtud 900 m2. Planeeritav brutopind nii restaureeritava korpuse kui uue korpuse kohta kokku on ca 3200 m2 (sellest elamispinda 2720 m2). Hoonekompleksi erinevate osade korruselisus varieerub kahe kuni nelja korruse vahel, millele lisandub parkimistasand soklis. Kinnistu on varustatud kõigi planeeritava kompleksi arendamiseks tarvilike tsentraalsete kommunikatsioonidega: vesi, kanalisatsioon, elekter ning gaas. Kinnistule ning
jõe U-kujulises käärus, mistõttu võib künkal paiknenud asulat pidada juba looduslikult väga hästi kaitstuks. Iru linnamäge on kaevatud alates 1936. aastast, põhiliselt Artur Vassara poolt. Seni viimasena kaevas 1984-86 linnust Valter Lang, kellelt pärineb ka kokkuvõtlik uurimus Iru linnamäe kohta. Praeguse seisuga on Iru linnamäest kaevatud läbi 1/5, lisaks on mitmel puhul kaevatud linnamäge ümbritsenud asulakohti. Iru linnamäelt on leitud neli pronksiaega kuuluvat hoonealust ja mitu tuleaset. Need olid veidi maasse süvendatud, mõõtmetega umbes 10 x 3-5 m. Mõned tuleasemed olid seega väga suured, paiknesid ilmselt väljapool hooneid ning neid oli kasutatud mitte üksnes pronksiaja, vaid ka järgnevate perioodide jooksul. Lahtiste tuleasemete jäänuseid oli säilinud ka kunagiste elamute sees. Iru linnamäe pronksiaegsest kihist pärinevad Eesti varaseimate ristnurgaga seotud rõhkpalkhoonete jäänused
paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel (joonis 2.1). 12 7. Ehitusaluste uuringud, aruannete dokumentatsiooni sisu. Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus.
Perioodi lõppedes jäetakse asula maha. Çatal Hüyük asub Lõuna-Anatoolias, Konya jõe viljakas orus. Esimesed kaevamised seal 1960.-ndate algul. Samuti tell asula, hõlmab u 13 ha. Suurim Lähis-Ida neoliitiline asula, kultuurkihi paksus 17 meetrit, neoliitilise kihistuse paksus u 15 m. Eristatud vähemalt 12 ehitusjärku. Varaseim dateeritud u 6500 eKr. Asula hüljati u 5400 eKr, põhjust ei teata (mitte sõjategevus). Neljalt ha-l 158 nelinurkset hoonealust. Tehtud need päikese käes kuivatatud savitellistest. Hoonete juures kasutati ka puittalasid. Majad paiknesid tihedalt üksteise lähedal, ent igaühel neist olid oma välisseinad. Majade katused olid lamedad, seinad tugevad. Tihe ehitus ja tänavateta planeering oli kaitseotstarbeline, majadesse saadi lamedate katuste kaudu. Katustel käis arvatavasti ka igapäevaelu. Hoonetel olid küll ka väikesed uksed, ent neist sisenesid arvatavasti väiksemad koduloomad
mustmuld. ( Hooned I, Jüri Tamm. LK 12-13) 4.2 Põhireeglid madalvudamentide ehitamisel: kaitse pinnaseniiskuse ja kondensvee mõjul märgumise eest, külmakergete eest ja külma tungimise eest põrandakonstruktsiooni vundamendi läheduses. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hoone rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis on see normatiivselt 1,2 m maapinnast allpool. Või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ning drenaazi rajamise teel. Ümber hoone perimeetri, vundamendi taldmiku peale, horisontaalselt maapinnaga umbes 1-1,5 m laiuselt paigaldatakse külmaisolatsioon- soojustus- enamasti kasutatakse vahtpolüstüreeni. Samuti tuleb soojustus paigaldada vundamendi vertikaalsele osale ning pinnasel põranda betooni alla. Drenaaz rajatakse vundamendi lähedale, tallast natukene alla poole ümber hoone perimeetri. Sademetevee
annaabi.ee 
