(perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon sel asteml püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone - Instrumentaal relativistlik orientatsioon ka siin on lapse põhimureks oma tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused. Seeõttu
(perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon – sel asteml püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone - Instrumentaal – relativistlik orientatsioon – ka siin on lapse põhimureks oma tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused. Seeõttu
Millest see tuleneb? b) soostereotüüpne suhtumine (et tüdrukute puhul on selline käitumine soovitavam ja loomulikum kui poiste puhul). c) eakaaslaste surve (prosotsiaalset käitumist ei peeta kaaslaste poolt „mehelikuks“). Mõiste: kõlbeline areng. Moraali, eetilise käitumise areng. Teiste inimeste tunnete tajumine ja mõistmine. Väärtused ja hoiakud. Arusaam õigest ja valest. Laste moraalne areng...liikumine. Konkreetselt •=> üldisele. Enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest •=> hoolitsusele teiste eest Piaget’ kõlbelise arengu teooria. Heteronoomne tase – koolieelik. •Otsustus väliste erinevuste põhjal (nt kahju, tagajärg/tulemus). •Eiratakse sisemisi erinevusi (nt kavatsus, motiiv). •Enesele orienteeritus. Autonoomne tase – vanemad koolieelikud ja koolilapsed (9a alates). •Käitumisreeglite suhtelisuse mõistmine, kergendava asjaolud jms. •Kavatsuse arvestamine. •Teistele orienteerumine
mängud, rolli võtmine jms), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon sel astmel püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone - Instrumentaal relativistlik orientatsioon ka siin on lapse põhimureks oma tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused. Seeõttu ilmutavad mõnikord soovi
Noorusiga – inimlik ja intiimne lähedus isolatsiooni vastu. Täiskasvanuiga – produktiivsus, sotsiaalne vastutus endassesulgumise vastu. Küpsusiga – rahulolu tehtuga, iseenda terviklikkuse tunnetamine pettumuse ja meeleheite vastu. Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teiste heaolu eest. Prekonventsionaalsed astmed Karistuse-allumise orientatsioon – sel astmel püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameeldivusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone. Instrumentaal – relativistlik orientatsioon – ka siin on lapse põhimureks oma tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused. Seeõttu ilmutavad mõnikord soovi jõuda kokkuleppele, mis
annaabi.ee 
