Tere, lugupeetud kuulajad. Minu nimi on Rebecca ja täna ma räägiksin teile veidi meie kõigi igapäevasest hoolimatusest. Niisiis ümbritsevat keskkonda tähele pannes olen jõudnud järeldusele, et meie inimkonna suurim mure om ükskõiksus. Ükskõiksus omakorda viitab hoolimatusele. Kõik tahaplaanile jäävad situatsioonid ja veidi võõramad inimesed, mida peame viimasel ajal tühiseks ja pea mitte eksisteerivaks, on see, mis tegelikult loeb, on oluline ja peaks tegema meist ühtehoidva ja hooliva ühiskonna. Teisalt räägiksin teile situatsioonist, mis mind kõnet kirjutama ajendas ja võiks panna ka teid end ümbritsevatele "pisiasjadele" mõtlema panna. Nimelt bussipeatuses lamas maas teadvusetu noor. Ümbritsevad inimesed käisid mööda, tegemata teist nägugi
tõttu lükkas ta tüdruku endast eemale. Hamletil on võimu ja vaimu vastuolu. Ta kahtles, kas tappa Claudius, kes tegelikult oli hea kuningas ja poliitik. Samuti kahtles ta, kas see oli ikka isa vaim, kes talle andis ülesande Claudiuse tappa. Hamlet ei julgenud midagi teha ilma, et ei oleks varem asja põhjalikult läbi mõelnud ja analüüsinud. Selle tõttu lükkas ta asju pidevalt edasi. Hamletil on ka halbu iseloomuomadusi. Nende hulgas näiteks hoolimatus ja kritiseerimine. Hoolimatusele andis kinnitust pärast etendust ükskõiksus näitlejatest ja sellest, mis neist edasi saab. Hamletil oli väga tugev kriitikameel ja ta sai seda välja näidata siis, kui arvati, et ta on hull. Hamletil olid usaldusprobleemid. Ta ei usaldanud kedagi, küsis nõu vähe ja siis ka ainult väga lähedastelt. Hamlet tegi õigesti, kui ei usaldanud kedagi, sest kunagi ei tea, kes sulle selja võib keerata või sinu vastu hakata tegutsema.
Olgu selleks orkaanid, tsunamid, vulkaanipursked, globaalne soojenemine vms. Sellest võime järeldada et loodus on otsustanud meile vastu hakata ning seda üha sagedamini. "Inimese iseloom on tema saatus." nagu on öelnud antiikaja filosoof Herakleitos. Nii see ka tõesti on. Olles niivõrd hoolimatu ja ükskkõikne keskkonna suhtes oleme ise sattunud täbarasse olukorda, kus loodus otsustab vastu hakata. Vaatamata suurema osa inimeste hoolimatusele on aga siiski neid, kellele läheb meid ümrbitsev korda. Näiteks on moodustatud nii mitmeidki organisatsioone ja programme, millega osutatakse loodusele suurt abi tõstes inimeste teadlikkust oma tegevuse kahjulikkusest keskkonnale. Näiteks võib tuua Eesti Keskkonnaühenduste Koja (lühendina EKO), mis moodustati 2002. aastal kümnest Eesti keskkonnaorganisatsioonist. EKO eesmärgiks on keskkonnakaitse edendamine Eestis läbi tõhusama koostöö ja organiseerituse. Samuti on
Kõik need on aspektid mis rikuvad tuju pikaks-pikaks ajaks ja võtavad ära igasuguse töö-ja eluisu. Hirm teeb inimese rumalaks. Sageli on nii, et me lihtsalt peitume enda lahendamata probleemide eest, olgugi, et lahendus võib olla siinsamas, ninaees. Inimene ei näe isegi oma ninaotsa, rääkimata ninaotsast kaugemale nägemisest. Vale valik probleemi lahendamisel on otsida negatiivsest pahest nagu seda on alkohol. Alkoholism ehk haige joomarlus on teinud palju kurja ja tänu inimeste hoolimatusele teeb seda ka edasi. Alkohol on põhjus, miks inimesed muutuvad vägivaldseks, teevad asju mida hiljem kahetsevad ja sellise käitumisega rikuvad nad nii enda kui ka oma lähedaste elud. Probleemi lahendus peitub eelkõige sinus endas, tuleb seda vaid otsida. Inimesel on vahel nii raske iseendaga tuttavaks saada, kuid ainus kes võib kuhjunud muresid lahendada ongi inimene ise. Selleks tuleb vaid leida seesmine tugevus ja hingerahu
Ta ei tahtnud kutsuda seda putukat enam oma vennaks. Grete muutus aina ükskõiksemaks ja külmemaks. Ta muutus justkui oma vennaks. Herr Samsa on Gregori isa, kellel on suur võlgGr egori ülemusele, millepärast ta poeg ei saa vihatult töölt lahkuda. Kui Gregor oli veel inimene ja sai tööd teha, oli Herr laisk, kuid peale Gregori metamorfoosi, muutub ta aktiivsemaks ning töökamaks. Kafka juhib novellis tähelepanu inimeste hoolimatusele üksteise vastu ning sõltuvusele enda välimusest. Ta viib lugeja tähelepanu sellele, kuidas ümbritsev keskkond ja inimesed suudavad teha indiviidi elu põrguks. See novell on õpetlik lugu, kuidas peaks inimesi muutma hoolivamaks ning enda ümber teisi inimesi märkama panema. Gregori pere- liikmed ei suutnud Gregorit pärast muutumist võtta kui ühte enda seast ning pöördusid tema poole jälkustundega
lugeda. ,,Kuigi ta pingutas, et end paremale küljele käänata, kaldus ta ikka jälle seljale tagasi. Sada korda proovis ta asendit vahetada, sulges silmad, et mitte oma sibavaid jalgu näha, ja jättis asjatud katsed alles siis, kui ta paremas küljes talle täiesti uut, kerget, tuima valu hakkas tundma." 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Autor juhib teoses tähelepanu inimeste hoolimatusele üksteise vastu ning sõltuvusele enda välimusest. Ta viib lugeja tähelepanu sellele, kuidas ümbritsev keskkond ja inimesed suudavad teha indiviidi elu põrguks. Raamat tundus olevat üks õpetlik lugu, mis peaks inimesi muutma hoolivamaks ning enda ümber teisi inimesi märkama panema. Gregori pereliikmed ei suutnud Gregorit pärast muutumist võtta kui ühte enda seast ning pöörduseid tema poole jälkustundega. Elus võib juhtuda igasuguseid asju mille käigus inimene
Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt. mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Samas võib see just näidata ühtlasi nõrka strateegilist keskendumisvõimet, kannatamatust. Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Viidates tema hoolimatusele ja sageli julmusele suhtumises sõjasündmustele või poliitikale jalgu jäänud inimestesse peab möönama, et lähikondlaste (iseäranis perekonnaliikmete) suhtes oli ta liiga heatahtlik, järeleandlik ja vähenõudlik. Sellega kahjustas ta kõiki ja kõike, kõige rohkem aga iseenda ette püstitatud eesmärkide saavutamise võimalusi. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed
tegutsemismotiive, mõtteviisi ja tõekspidamisi ning käsitleb taktitundeliselt õpilase isiku ja eraeluga seotud küsimusi./ Pilli, E. (2004)./ Õpetaja omab empaatiavõimet, tunneb õpilaste tundeid ja mõistab neid. Õpetaja märkab ja sekkub õpilast vahelise suhtlemisse, kus on märgata koolivägivalla tunnuseid. Õpetaja arvestab eriti hoolitsust ja kaitset vajavate õpilastega ja kaitseb neid teiste agressiivsuse eest. Õpetaja seisab vastu mõttelodevusele, lohakusele ning hoolimatusele. Õpetaja teeb koostööd lapse vanematega või tema eest vastutava täiskasvanuga. Õpetaja loob positiivse õhkkonna, märkab ja tunnustab õpilaste pingutusi ning eduelamusi. · Õpetaja ja kolleegid. Õpetaja püüab leida tasakaalu enda individuaalsuse ja kollegiaalsuse vahel. Õpetaja hindab enda tööd, aktsepteerib kolleegide loomingut. Töökaaslaste isikupära aktsepteerimine, mõistmine ning üksteise abistamine ja toetamine on põhimõtted, millest
püüab mõista õpilase tegutsemismotiive, mõtteviisi ja tõekspidamisi ning käsitleb taktitundeliselt õpilase isiku ja eraeluga seotud küsimusi. Õpetaja omab empaatiavõimet, tunneb õpilaste tundeid ja mõistab neid. Õpetaja märkab ja sekkub õpilast vahelise suhtlemisse, kus on märgata koolivägivalla tunnuseid. Õpetaja arvestab eriti hoolitsust ja kaitset vajavate õpilastega ja kaitseb neid teiste agressiivsuse eest. Õpetaja seisab vastu mõttelodevusele, lohakusele ning hoolimatusele. Õpetaja teeb koostööd lapse vanematega või tema eest vastutavate täiskasvanutega. Õpetaja loob positiivse õhkkonna, märkab ja tunnustab õpilaste pingutusi ning eduelamusi. ÕPETAJA & TEMA ELUKUTSE: Kutsumus on õpetajatöö põhiväärtus. Oma töös on õpetaja sõltuv seda reguleerivatest õigusaktidest, kutsestandardist ning kutse-eetikast. Õpetaja teeb oma tööd vastutustundlikult. Õpetaja täiustab oma kutseoskusi ning annab hinnangu oma tegevusele
annaabi.ee 
