ajada ning nii hakkas proua Gorioti pidama oma õnnetuste põhjustajaks. Tegelikult oli Goriot abivalmis ja heasüdamlik inimene. 3. Tooge näiteid realistlike detailide kohta teoses: iseloomustage peategelast ennast, millega saavutab ta lugeja poolehoiu või vastuseisu (too teosest näide selle kinnituseks), analüüsi teose keelekasutust (sünonüümid, väljendid jne). Ma arvan, et lugeja poolehoiu saavutab ta oma heasüdamlikkusega ja armastusest tütarde vastu. Ta nagu endast ei hoolikski, vaid tahab, et teistel oleks hea olla. Näiteks annab ta oma tütardele raha, ise olles vaesuses. Mõne lugeja jaoks võib see olla ka tekitada vastuseisu. Mõnedest sünonüümidest ja väljenditest võib välja tuua: rahakoti ürask, kõverate kõnedega seltskonnalõvi, Saint-Cloud' võrkudes hulpima. Keelekasutus oli omapärane. Raamatus oli erinevaid huvitavaid väljendeid. 4. Valige üks mõjukas kõrvaltegelane ja iseloomustage teda.
Andresel polnud see aga jõukohane. Üks kirjutaja kutsus Indreku endale abiliseks. Eesperre võeti uus tüdruk. Maril oli sündinud poeg Sass. Maretil oli sündinud poeg Oskar. Noor Andres oli juba 19. aastane. Talle meeldis üks talutütar Maali, kes temast eriti lugu ei pidanud. Maali oli uhke, kooliski käinud. Sügisel pidi noor Andres aga kroonusse minema. Vana Andres lootis, et pärast seda tuleb poeg Vargamäele peremeheks, kuid too ei osanud midagi öelda, justkui ei hoolikski Vargamäest. Indek tahtis kirjutaja juurest linna õppima minna. Nõnda ta tegigi. Tuli kätte aeg, mil Andres pidi kroonusse minema. Ta kahtles, kas tulebki enam Vargamäele tagasi. Vargamäel polnud kunagi armastust olnud. Ka vana Andres isegi oleks lahkunud oma isakoju, kui oleks saanud. Temagi ei armastanud Vargamäed. Ta lihtsalt ei tahtnud, et võõrad sinna peremeheks tuleksid. Kui ta oli oma vanima poja ära saatnud, haaras ta Piibli ja kõneles jumalaga.
Enese usaldamine on sisemine protsess ja seda ei pruugi väliste vahenditega lahendada, kuid seda saab leevendada, pakkudes insenerile turvalist ja meeldivat töökeskkonda ning sobivaid töömeetodeid. Sealt edasi saab loota, et ehk mingil hetkel toimub selles andekas inseneris ka soovitud muutus. Kui vaadelda antud teoorias välja toodud teisi tegureid, ehk siis valentsi ja hüvituse tõenäosust, siis ilmselt valents ehk tasu saamise soov on ikkagi kõrge, kuna muidu ehk meie insener ei hoolikski töö tulemusest ja ei tüütaks kolleege ja ülemusi rutiinsete küsimustega. Ning usun et hea töö tulemusena on ka hüvituse saamise tõenäosus kõrge, kasvõi juba palga näol. Seega antud teooria puhul ongi kõige olulisem õppida tundma töötaja, antud juhtumi puhul insener Jacob Arnoldi tausta ja neid tegureid, mis konkreetselt teda motiveerivad või tagasi hoiavad ning nendele teadmistele tuginedes leida sobivad meetodid, kasvõi erinevaid töövõtteid katsetades
möödunud Suurest Paugust (joon. 6.4). Seega, kui teistes tähesüsteemides ongi arenenud elu, on väga vähe sansse, et see on inimesesarnasel arenguastmel. Tõenäoliselt on iga kohatav võõrelu kas palju algelisem või palju arenenum. Võib-olla ongi kusagil mõni üliarenenud liik, kes teab küll, et oleme olemas, kuid jätab meid küpsema omaenda primitiivsuse rasvas. Kuid vaevalt ta hoolikski madalama arenguga eluvormist: kas enamik meist paneb tähele, kui palju vihausse ja putukaid me lömastame? Mõistlikum on seletus, et elu areng teistel planeetidel või selle areng intelligentsuseni on väga vähe tõenäone. Pole selge, kas intelligentsus ikka annab eeliseid 10 Ulmefilm 37 püsimajäämiseks. Bakterid saavad ilma intelligentsuseta väga hästi hakkama
viieteistkümnest miljardist, mis on möödunud Suurest Paugust (joon. 6.4). Seega, kui teistes tähesüsteemides ongi arenenud elu, on väga vähe sansse, et see on inimesesarnasel arenguastmel. Tõenäoliselt on iga kohatav võõrelu kas palju algelisem või palju arenenum. Võib-olla ongi kusagil mõni üliarenenud liik, kes teab küll, et oleme olemas, kuid jätab meid küpsema omaenda primitiivsuse rasvas. Kuid vaevalt ta hoolikski madalama arenguga eluvormist: kas enamik meist paneb tähele, kui palju vihausse ja putukaid me lömastame? Mõistlikum on seletus, et elu areng teistel planeetidel või selle areng intelligentsuseni on väga vähe tõenäone. Pole selge, kas intelligentsus ikka annab eeliseid püsimajäämiseks. Bakterid saavad ilma intelligentsuseta väga hästi hakkama. Nad jäävad püsima ka siis, kui meie tänu oma niinimetatud intelligentsusele tuhastame endid tuumasõjas
annaabi.ee 
