lõigud oleksid enam-vähem ühepikkused. Pean seda tähtsaks, sest töö hindamisel on esmamulje oluline faktor. Töö esimesel peale vaatamisel, peab see nägema välja korrektne ning lugemist soosiv. Õnneks peeti õppeaine esimese ja teise kodutöö vormistust korrektseks. Teiseks tugevuseks pean õigekirja. Õigekeelsusega pole mul viimasel ajal probleeme olnud. Ma ei saa väita, et kirjutan täiesti puhtalt, sest vahepeal võivad tulla hooletusvead. Näiteks kirjutade kiirustades ning paratamatult arvutis trükkides võivad mõned vead jääda kahe silma vahele. Õigekirja vigade vältimisel kasutan tihti järgmist taktikat: pärast teksti kirjutamist proovin tegeleda millegi muuga, et värske peaga uuesti kontrollida või siis äärmisel juhul annan kellegile läbilugemiseks. Tavaliselt teised näevad paremini teiste vigu kui iseenda omi. Mõne sõna kirjutamisel, näiteks kas peab kirjutama kokku või lahku,
võistlustulemustega, kuid arvas, et kohtunikud oleks pidanud tegema rohkem eel- ja koostööd. Olen selle väitega nõus kuna arvan ka ise, et oleks võinud rohkem kohtunikuks olemist harjutada. 16 16 Võistluste algus kujunes edukalt. Enamus vigadest tekkisid võistluste lõpupoole, kui kohtunikel oli juba seljataga mitu tundi töötamist ning hakkasid esinema hooletusvead. Sellest hoolimata üritasime tehtud vigadega arvestada ning andsime endast kõik, et võistluste läbiviimine oleks edukas. 8. II kollokvium – Teine kollokvium toimus 27. märtsil 2013. Ettevalmistamisega hakkasime pihta nädal varem. II kollokviumi tekst ja ka esitlus tulid palju pikemad, kuid osa teksti sai laenata ka eelmise kollokviumi tekstist ja ka kirjalikust tööst. Nagu ka I kollokviumi puhul parandasime ja täiustasime teksti ja esitlust viimase
Hüperkineetilised häired: Keskendumisprobleemid, hüperaktiivsus, impulsiivsus. Algus enne kooliiga, sümptomid erinevad keskkondades. Esineb USA-s 2-20%, UK-s alla 1%. Poiste/tüdrukute suhe 3:1-5:1. Häire teket mõjutavad nii arengulased, neurokeemilised kui ka psühhosotsiaalsed faktorid. Sageli esineb koos muu psüühika häireda. Käitumishäired 30-50%. Depressioon, õppimishäired, keskendumishäired. Keskendumisraskuste avaldumine: Raskused detailide märkamisel, laste hooletusvead koolitöös. Raskused tähelepanu säilimisel mängides. Sageli ei kuule, kui temaga räägitakse. Ei kuula instruktsioone lõpuni. Raskused tegevuse organiseerimisel. Tegevuste vältimine, mis nõuavad pikaajalist vaimset pingutust. Asjade kaotamine. Kergelt häirivate väliste stiimulite poolt (vajavad õppimiseks vaikust). Unustamine (rääkida ntks kassile, koerale või kaisuloomale peale õppimist).
Raskused kümnendmurdude olemuse mõistmisel Raskused suulistes ülesannetes 2. Ainekeskne matemaatika algkursuse omandamisraskuste uurimise pedagoogilis- psühholoogiline suund. O. Magne (1991, lk. 25) eristab psühholoogilisest aspektist ainult kahte peamist vigade tüüpi: - vead, mis tekivad ebakorrektse loogilise mõtlemise tagajärjel - hooletusvead. Radatz käsitleb vigu informatsiooniprotsessi vaatenurgast ja annab järgmised vigade liigid: arvutusoskusele eelnevate oskuste, faktide ja mõistete puudulikkusest tulenevad vead: puuded ilmnevad algoritmide ja põhitõdede teadmises ja kasutamisel, matemaatiliste menetluste sobitamisel ja mõistete ning sümbolite valdamises; valedest assotsiatsioonidest või mõtlemise jäikusest tulenevad vead ilmnevad teadmiste
funktsioonid: “miks kaasneb nende funktsioonide sooritamisega elu?” Dennetti järgi on just teadvusega seotud funktsioonid see, mis muudab teadvuse probleemi meile nii mõistatuslikuks. Kui funktsioonid eemaldada, siis ei jäägi midagi järele. Funktsioonid. “…mu rõõm mõnede asjade üle ja jahmatus teiste üle, mu tähelepanu hajumine ja koondumine, mu eelaimduse nimetamatu süvenev tunne ning mu lustlik hoolimatus mõnede tajumuslike detailide suhtes, mu kinnismõtted ja hooletusvead, mu võime manada esile kujutluspilte, mu võimetus hoida teadvuses korraga mitut asja, mu võime olla pisarateni liigutatud kalli inimese surma ereda meenutuse peale, mu võimetus tabada ennast nende sõnade moodustamiselt, mis ma mõnikord endale ütlen ja nii edasi.” “Need on kõik “pelgalt funktsioonide sooritused” või funktsioonide sooritamise erinevate keerukate dispositsioonide ilmingud.” Dennett Fenomenilise teadvuse mõiste. J. Sytsma, E
annaabi.ee 
