Karm valistuskord Kes meeldida tahab, peab roomama, "jah" üteldes "ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja-tänama! ("Kes meeldida tahab-") Armastus kodumaa vastu Sa oled kui salanaine, mu kallis kodumaa; ja seda küll avalikult ei tohi nimeta. ("Sa oled kui salanaine") Argipäev Siin perenaise käsi hoolel tegev, hulk kistud rohtu eemal hunnikus. Aed lehkab sõnniku ja õite lõhnast, muld must kui siid. Siin hool ja õnnistus: seal ajab kõrvits ennast laiali ja küüslauk peenra öörel nagu muru... ("Üks suvepäev") Sünge aeg Must lagi on meie toal ja meie ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda ("Must lagi on meie toal") Tänan tähelepanu eest!
Ema oli väiketaluniku tütar. Michaeli sündimise järel kolisid ta vanemad varsti Londoni põhjapoolsesse ossa, vahetades mitmel korral elukohta. 1810. aastal suri isa, kes juba ammu oli olnud haiglane. Ema teenis raha tubade väljaüürimisega, kuni ta poegadel avanes võimalus teda üleval pidada. Teda peeti andekaks naiseks ja heaks emaks, kuigi ta polnud ise saanud mingit haridust. Vanaduses elas ta täiesti oma poja Michaeli hoolel, kelle üle ta emasüda oli väga uhke. Michaeli ema suri 1838. Michael sai väga vähe kooliharidust. Oma vanema venna Robertiga käis ta ühe naisõpetaja koolis, kus aga õppeaeg kujunes üsna lühikeseks. Nimelt ei saanud väike Michael r-i korralikult hääldada ja ütles näiteks oma vanema venna nime Wobet. Vali õpetajanna lootis kehalise karistusega seda viga välja arstida ja saatis ,,Wobeti" pilliroog-keppi otsima. Viimast ärritas aga lugu nii, et ta jooksis koju emale ütlema
Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale. 9. Juhan Liivi elu ja looming, üks luuletus peast Sündis Peipsi ääres Alatskivil. Nõrga tervisega. Käis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu läks ta õpetajaks. Jakob Liiv (tema vend) oli seal juhataja. Töötas ajakirjanikuna, peale seda kavateses hakata leiba teenima vabakirjanikuna. 1894 haigestus parandamatult ning elas kodukandis vanemate, sugulaste ja sõprade hoolel. Haigus läks lõpuks nii hulluks, et ta tuli paigutada Tartu närvikliinikusse. Järgnevalt kadus ta avalikkuse silmist ligi 10 aastaks. Enne haigestumist oli tuntud proosakirjanikuna. Liisa Goldingul oli tema elus tähtis roll, neil oli kirjavahetus. Tegi raamatu ,,Kirjad Liisale". Kui ta oli väga haige, kirjutas ta maailma parimad loomingud. Friedebert Tuglas päästis Liivi luule. Juhan Liivi luulepreemia: a) valitakse parim luuletus, mis
Kuidas valida hea ja halva vahel? PILET 8 Juhan Liivi elu ja looming Juhan Liiv (1864-1913) sündis Alatskivil, õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ning hiljem Treffneri gümnaasiumis. Töötas ajakirjanikuna "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (1885-1892). 1894 haigestus parandamatult ning elas kodukandis vanemate, sugulaste ja sõprade hoolel. Enne haigestumist oli peamiselt tuntud proosakirjanikuna. Kirjutas olustikulis-realistlikus laadis, ammutas ainet oma koduümbrusest ja isikliku saatuse motiividest. Pärast haigestumist kirjutas valdavalt luulet, samastudes oma loomingu ainega. Kirjutas sisendusjõulist realistlikku, napisõnalist ja tundeehtsat loodus-, isamaa- ja mõtteluulet, rõhutades olemise ning ühiskondliku elu vastuolusid. Luuletaja poolehoid kuulus neile, kes on allasurutud, alandatud või olemasolu piiril
Meie elu on niisama lõputu nagu meie nägemisväli on piirideta. Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. (Ludwig Wittgenstein) 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast Juhan Liiv (18641913) sündis Alatskivil, õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ning hiljem Treffneri gümnaasiumis. Töötas ajakirjanikuna "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (18851892). 1894 haigestus parandamatult ning elas kodukandis vanemate, sugulaste ja sõprade hoolel. Enne haigestumist oli peamiselt tuntud proosakirjanikuna. Kirjutas olustikulis-realistlikus laadis, ammutas ainet oma koduümbrusest ja isikliku saatuse motiividest. Pärast haigestumist kirjutas valdavalt luulet, samastudes oma loomingu ainega. Kirjutas sisendusjõulist realistlikku, napisõnalist ja tundeehtsat loodus-, isamaa- ja mõtteluulet, rõhutades olemise ning ühiskondliku elu vastuolusid. Luuletaja poolehoid kuulus neile, kes on allasurutud, alandatud või olemasolu piiril
Seal magasime kolmekesi Juhan Liivi ja K. E. Söödiga." "Liivi harilik tööpäev oli: /---/ Kella 9 paiku einetas Liiv, lükkas siis tassid ja lina laua ülemisele otsale ja hakkas vabaks saanud lauapoolel lehetööd. Grenzstein ise kirjutas ainult juhtkirja ja populaarõpetlikke lugemisi, nagu "Tori põrgust maa põhja", "Elutarkus ja ilmakunst" ja muid sellelaadililisi, kuna sõnumite osa, nii kodu- kui välismaalt, vahepalad, naljad jne. olid Liivi hoolel. Abiallikaid ei olnud tal seks palju. Kodumaa teateid tuli kirjasaatjailt; need tuli läbi lugeda, parandada ja trükivalmis teha. Vene keelt J. Liiv ei valitsenud ja Venemaa sõnumid tulid võtta saksakeelseist lehist, Tartu "Neue Dörptsche Zeitung´ist", Riia ja Peterburi lehtedest. Kui oli meeleolu, kirjutas midagi algupärast proosas või värssides, siis läksid need pealekauba vahepaladena lehte, niisama kui K. E. Söödi ja minu seda laadi asjad: olid soovitavad, kuid mitte sunduslikud
Surmkahvatus kattis ta nägu; ta tuikus ja kukkus maha: ta oli minestanud. Rahvast puupüsti täidetud kirikus tõusis ilmatu kihin ja kähin. Seda oli sagedasti nähtud, et pruudid ennast altari ees kaua paluda ja meelitada lasksid, enne kui igatsetud «jah» nende suust tuli, aga valju, nii kindlat tõrkumist ei olnud veel keegi kuulnud. See pidi midagi tähendama, seal pidi mõni saladus peidus olema. Oi, sellest sai palju juttu teha! Naisterahvaste ja kirikus oleva arsti hoolel ärkas Agnes mõne minuti pärast minestusest ja tõusis jalule. Ta esimene pilk otsis Gabrieli, aga see oli kadunud. «Viige mind koju, ma olen haige,» sosistas Agnes. «Pai, kulla Agnes, ütle enne jah!» kerjas Ris-biter, kes näost punane ja higine oli. «Isa, päästa mind, vii mind siit ara, muidu ma suren!» ägas Agnes peigmehe eest hirmuga taganedes. 373 Mönnikhusen pani käe tütre keha ümber, mida ta kui haavalehte tundis värisevat, ja ütles kurvalt: «Laps, laps, mis sa teed
annaabi.ee 
