kommertsliinidel) kasutada maantee-, raudtee- ja veeliiklust tasuta. bussiliinid pakuvad tasuta sõitu puudega lastele, selleks aga on vaja kaasas kanda tõendavat dokumenti. Sotsiaalteenused puudega lapsele EV on: Tugiisiku teenus- mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Ühe või mitme kooselava aitamine igapäevases elus. Isikliku abistaja teenus- puudega inimese abistamiseks ja tema perekonnaliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Sotsiaaltransport- liikumis- ja nägemisfunktsiooni kahjustusega ning vaimupuudega isikutele. Koduhooldus teenus- sisaldab koduabi ja hooldusabi kodustes tingimustes, mis aitavad abivajajal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Lapsehoidja teenus- lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus. Rehabilitatsiooniteenus- isiku iseseisva toimetuleku ja töötamise või tööle asumise
tegeleda peamiselt ühiskondlike asjadega, naiste ülesanne aga tegeleda peamiselt koduste asjadega. Vaid 8% valitsusliikmetest ja 20% Riigikogu liikmetest on naised. Võib siiski väita, et eesti ühiskond on muutmas oma hoiakuid. On vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus ning loodud soolise võrdõiguslikkuse büroo. Töö-, pere- ja eraelu ühitamises ilmneb sooline ebavõrdsus eelkõige naiste ja meeste tasakaalustamata osalusel lastekasvatuse, hoolduskoormuse ja kodutööde jagamisel. Kuigi Eesti naiste tööhõive on kõrge ja meestega üsna võrdne, on naiste ja meeste koduste kohustuste jagamine siiani pigem traditsiooniline. Naiste kanda jääb ka n-ö teine vahetus (igapäevased kodutööd, söögivalmistamine, lastekasvatamine) kodus. Nn head isa nähakse ühiskonnas sageli palgatööle keskendunud leivateenijana, kes suudab perekonda üleval pidada. Nn Hea ema peaks aga pühenduma laste eest hoolitsemisele ning majapidamise
3) laps ei viibi samal ajal haridusasutuses. Lapsehoiuteenuse saamiseks tuleb pöörduda lapsehoiuteenuse pakkuja poole. KOV ei ole kohustatud teenust oma eelarvest finantseerima (v.a puudega). 16 KOV teenus q Isikliku abistaja teenuse eesmärk on puudega inimeste iseseisvuse ja osalemise suurendamine kõikides eluvaldkondades ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine. q Eluruumi kohandamise teenuse eesmärk on tagada isikule, kellel on raskusi eluruumis liikumise, suhtlemise või endaga toimetulekuga võimalikult iseseisev või võimalikult vähest kõrvalabi vajav turvaline toimetulek eluruumi piires ning sellesse sisenemisel ja väljumisel. 17 KOV teenus
Nii pereliikmete infopuudus kui pereliikmete spetsiaalse koolituse puudumine tekitab suhtlemisprobleeme ja põhjendamatuid ootusi ka ravile statsionaarses õendusabi osakonnas. Haigestunu heaolu eest vastutab ja igapäevase hooldusega tegeleb väga sageli pereliige ning haiguse süvenedes leiavad need hooldajad end sageli oma probleemidega üksi. Valitseb teadmatus, kuhu dementsuse probleemidega pöörduda ning hooldajate endi füüsiline ja psüühiline tervis halveneb hoolduskoormuse tõttu tunduvalt. Dementsusega eakate patsientide käitumise mittemõistmine võib viia sobimatu hoolduseni ja valmistada pettumust nii õendustöötajatele kui ka patsientidele ning nende omastele. Selliste patsientidega töötavatel õdedel ja hooldajatel peaks olema saadud vastav koolitus, et leida õiged lähenemisviisid ja vahendid agressiivsete eakate patsientidega toimetulekul. Just õdede/hooldajate rahulik käitumine on oluline dementsete stabiilsuse tagamisel.
tema inimväärikus. Pereliikme vigastada saamine on hetk, kus ei suudeta enam iseenda toimetulekut kindlustada. Toimetulematus võib avalduda nii materiaalses vormis (elatusvahendite puudus) kui mittemateriaalses vormis (nt suutmatus ilma kõrvalise abita teha igapäevatoiminguid, nt käia poes, hoolitseda hügieeni eest vms). Sotsiaalministeeriumi poolt 2009. aastal läbi viidud ,,Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring" kinnitas, et enamik puuetega täiskasvanutest vajab toimetulekuks kõrvalabi seejuures 48% vahetevahel ja 36% pidevalt. Kõrvalabi vajatakse eelkõige koduste toimingute tegemisel, kuid ligi pooled abivajajatest ka asjaajamisel ning enesehoolduse juures. Töövõimetuspensioni piisavusega saab riik vähendada pere abistamiskohustust (nii rahalise toetamise kohustust kui erinevate hooldusteenuste osutamist). Töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks on võetud
lk − kaaluvisangu pikkus γ2 − erikoormus jäite kaalust A − juhtme ristlõige, mm2 4.3.3 Muud koormused Paigaldus- ja hoolduskoormused. Mastid peavad taluma kõiki võimalikke ehituse ja hoolduste käigus esinevaid koormusi QP. Arvesse tuleb võtta mit- mesuguseid tööoperatsioone, ajutisi tõmmitstoestusi, tõstevahendeid jms. Mastide ülekoormuste vältimiseks tuleks piiritleda lubatud operatsioonid ja/või kandevõimed. Traaversitele toimiva paigaldus- ja hoolduskoormuse normväärtuseks tuleb võtta vähemalt 1,0 kN ja tema toimet tuleb vaadelda koos püsikoormustega ja, kui see on asjakohane, muude toimivate koormustega. Kui mastidele on paigaldatud käigurajad või tööplatvormid (vt EEE), tuleb nad arvutada suurimatele koormustele. Kõigi elementide puhul, kuhu võidakse ronida ja mille kalle rõhttelje suhtes on alla 30º, tuleb eeldada elemendi raskuskeskmesse rakendatuks vertikaaljõud normväärtusega 1,0 kN. Muid koormusi seejuures ei eeldata