Siiski üht-teist saavutati. 1763. aastal asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. aastal pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. aastal rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. aastal Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Eestis asutati tema heakskiidul kindralkuberner George Brown'i poolt Paldiski ja Võru linnad. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann. Sõnades pärisorjust arvustav, Katariina hoopis kinnistas talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh.
Peeter III surma asjaoludes pole siiani selgusele jõutud. Sisepoliitika Katariina II oli arukas naine, mille tõttu oma esimesel valitsemisaastal viis ta sisepoliitikat ettevaatlikult läbi. Ta alustas Peeter III reformide tühistamisega, et kindlustata oma võim. Kuid juba 1763. aastal alustab ta sihikindlalt siseriiklikku ümberkorralduste tegemist. 1763. moodustati Riiginõukogu, kuhu endise senati asemel kuuluvad erinevad majandusharude juhid. Alustati erinevate varjupaikade ja hooldeasutuste loomist. 1765. a loodi esimesed linnarahvakoolid, mis olid eelkäijateks gümnaasiumtele ja munitsipaalkoolidele. Katariina II edendas kunste ja ususallivust ühiskonnas, mis ei laienenud vaid juutidele. 1764. viidi läbi õigeusu kiriku maade riigistamise. 1775. toimus muudatus riigihalduses, et vähendada liigset tsentraliseeritust ning 1782. kehtestati Heakorra- ehk Politseimääruse. 1785. laiendas Katariina II Venemaa aadli õigusi
Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh
kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas. Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses, püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni Vene ühiskond elas Katariina II valitsemisajal üle terava protesti aadliriigi tugevnemise vastu
olevat koguni oma armukese Sergei Saltõkovi poja. Naisena kohtas Katariina troonil küllalt vastupanu, pidi pingutama oma seaduslikkuse tõestamise nimel ja tegema teatavaid järeleandmisi aadli eesõigusi laiendades. Tundes end "filosoofina troonil", püüdis Katariina näha oma riiki mingisuguse ideaalina, näivalt detsentraliseerituna: jagas võimu asehaldurite kaudu ning andis linnadele piiratud omavalitsusõiguse. Eestis asutati Paldiski ja Võru. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne- Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni. Sõnades pärisorjust arvustav, Katariina hoopis kinnistas talurahva rõhutud olukorda,
kasutamiseks miinustemperatuuril, paigutatakse talveks köetavasse ruumi. Info tule- kustuti uuest asukohast paigutatakse kohta, kus tulekustuti asus enne ümber- paigutamist. III. Tulekustutite vajadus 20. Tulekustutite minimaalselt nõutav hulk määratakse järgmise tabeli järgi: Objekti nimetus Tulekustutite hulk 1. Majutus-, õppe-, ravi- ja 1 tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt 2 hooldeasutuste ning spordi- ja tulekustutit igale korrusele büroohooned 2. Kogunemishooned 1 tulekustuti iga 150 m² kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele 3. Tootmis- ja laohooned ning ruumid: 3.1.1. Tuleohuklass (tuleohuta): tootmine 1 tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt 2 ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt tulekustutit igale korrusele puudub või on vähese tõenäosusega 3.2.2
annaabi.ee 
