See on vee See on jõe Maaala, lühiajaline kogus kuup äravoolu millelt järsk ja meetrites või diagramm, veekogu või juhuslik liitrites, mis mis kajastab selle osa veetaseme ühe sekundi jõe voolu saab oma tõus, jooksul läbib hulkade vee mida võivad jõe ristlõiget hooajalist põhjustada muutlikust hoogvihmad jne Kaart jõgede äravooludiagrammidega Volga( Volgograd) Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) Tasandiku jõgi, 56 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga 23 kuud on kõrge veeseis Rein LääneEuroopa jõgi Algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest ·Toitub aastaringselt peamiselt sademetest ·Reini(Baseli jaam) hüdrograaf · Kongo jõgi Asub ekvatoriaalses kliimavöötmes
Huang He Toitub lumesulamisest ja sademetest (mussoonvihmad) Kõrgevesi suvel ja sügisel, madalvesi talvel Ganges Toitub sademetest, lumesulamisveest Kõrgvesi suvel ja sügisel, madalvesi talvel 1) millest toituvad? 2) millal on suurvesi? 3) millal on madalvesi? Toituvad lume ja igilume sulamisest, sademetest, liustikujää sulamisest, põhjaveest, teistest veekogudest. Suurvesi on veetaseme tõus, mida võivad põhjustada hoogvihmad jne. Madalvesi on 8. Nimetage 5 jõge, millel tekivad üleujutused ja põhjused, miks üleujutused tekivad 5+5p. Ganges ja Brahmaputra –tasandikuline ala, veerohke suue, suvel mussoonvihmad Mississippi –kiire lumesulamine, intensiivsed vihmad, Kesktasandiku ala, põllumajanduslik ala Niilus –voolas kolmes kliimavöötmes, kõrge veeseis tekib erinevatel aegadel, kõrbeline ala keskjooksul, aeglane veevool
Vooluhulk Hüdrograaf Valgla ehk äravooluala TULV See on vee kogus kuup- See on jõe äravoolu- Maa-ala, millelt veekogu lühiajaline järsk ja meetrites või liitrites, mis diagramm, mis või selle osa saab oma juhuslik veetaseme tõus, ühe sekundi jooksul läbib kajastab jõe voolu- vee mida võivad põhjustada jõe ristlõiget hulkade hooajalist hoogvihmad jne muutlikust Igaks juhuks Jõgede iseloomutamine: 1) Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%). Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga; 2-3 kuud on kõrge veeseis. 2) Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi
Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub looduslikest tingimustest, seda kajastab veereziim- jõe veetaseme kõikumine aasta jooksul, väljendatakse hüdrograafi joonisel. Suurvesi- aasta-aastalt toimuv korduv veetaseme tõus. Madavesi- aasta-aastalt toimuv korduv veetaseme langus. Tulvavesi e. kõrgvesi- erandlik veetaseme tõus, ei esine korrapäraselt. Põhjustajateks on hoogvihmad, ilma järsk soojenemine. Parasvöötme jõed lumesulavesi talvel; sademed aga suvel. Kõrgmäestikud: suvel. Vahemereline kliima talvel. Mussoonkliima suvi. Troopiline aastaläbi kuiv. Ekvatroiaalne- aastaläbi veerohke. Kahe suurveeperioodiga piirkonnad: on suvise-tingib sademetehulga vähenemine ja auramine, toiteallikaks on põhjavesi- ja talvise-maapinna külmumisel kaasnev pindmise toitumise lakkamine, peamine toiteallikas
· Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub looduslikest tingimustest, seda kajastab veereziim- jõe veetaseme kõikumine aasta jooksul, väljendatakse hüdrograafi joonisel. · Suurvesi- aasta-aastalt toimuv korduv veetaseme tõus. Madavesi- aasta-aastalt toimuv korduv veetaseme langus. · Tulvavesi e. kõrgvesi- erandlik veetaseme tõus, ei esine korrapäraselt. Põhjustajateks on hoogvihmad, ilma järsk soojenemine. · Parasvöötme jõed lumesulavesi talvel; sademed aga suvel. Kõrgmäestikud: suvel. Vahemereline kliima talvel. Mussoonkliima suvi. Troopiline aastaläbi kuiv. Ekvatroiaaln- aastaläbi veerohke. · Kahe suurveeperioodiga piirkonnad: on suvise-tingib sademetehulga vähenemine ja auramine, toiteallikaks on põhjavesi- ja talvise-maapinna külmumisel kaasnev pindmise
annaabi.ee 
