Enesetesti küsimused ja vastused: 1) Maitsemeele puhul kehtib nii spetsiifilisusteooria kui mustriteooria. JAH 2) Sea mõisted vastavusse meeltega: a. NOTSITSEPTOR valutundlikkus b. HAISTESIBUL haistmismeel c. VESTIBULAARNE SÜSTEEM tasakaalumeel 3) Kehast pärit info, mis jõuab kiirusagarasse, moodustab kiirusagara pinnal kaardi inimese kehast. Seda nimetatakse HOMUNKULUSEKS. 4) Lõhnatundlikkus mõjutab maitsetundlikkust. JAH 5) Seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse TRANSDUKTSIOONIKS. 6) Kepikesed ja kolvikesed(rods and cones - inglise k.) on retseptorid, mis on seotud NÄGEMISEGA. 7) Eristuslävi on: Vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab).
lihaspinge, valu; see jaotus osaliselt aluseks kahele erinevale võimele: 1. pinna tekstuuri töötlus 2.suuruse ja kuju töötlus Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks; piirkondlikku jaotust nimetatakse somatosensoorseks homunkuluseks,neid 4 paralleelset: 1. naha tundlikkus kiired muutused 2. sügav surve 3. lihasvenitus 4.naha püsiv ja muutuv ärritus 4. Mida me aistime somatosensoorselt?
töödeldakse peamiselt parietaalsagaras; valu teed ka olulise sisendiga gyrus cinguli aju mediaalsel pinnal. Juba seljaajus liigib eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu; see jaotus osaliselt aluseks kahele erinevale võimele: 1. pinna tekstuuri töötlus, 2. suuruse ja kuju töötlus Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks; piirkondlikku jaotust nimetatakse somatosensoorseks homunkuluseks neid 4 paralleelset: 1. naha tundlikkus kiired muutused ; 2. sügav surve ; 3. lihasvenitus , 4. naha püsiv ja muutuv ärritus Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: 1. + puudutus 2. + surve 3. + lihasvenitus/ pinge 4. + liigutus 5. + temperatuur 6. + ... 7. à somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus!
parietaalsagaras; valu teed ka olulise sisendiga gyrus cinguli aju mediaalsel pinnal Juba seljaajus liigub eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu; see jaotus osaliselt aluseks kahele erinevale võimele: 1. pinna tekstuuri töötlus 2. suuruse ja kuju töötlus 80 Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks; piirkondlikku jaotust nimetatakse somatosensoorseks homunkuluseks, neid 4 paralleelset: 1. naha tundlikkus kiired muutused 2. sügav surve 3. lihasvenitus 4. naha püsiv ja muutuv ärritus 81 Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti – asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: + puudutus
seljaaju ulatuses piklikajuni,sealt kiud ühenevad ja suunduvad talamusse.sellega antakse edasi nt puudutuse täpne lokatsioon,puute/rõhu intensiivsust,vibratsiooni. · Ventrolateraalväädi süsteemiks. selle kaudu juhitakse ruumiliselt ebatäpset infot(millega pole kiire),antakse edasi nt valu,sooja,külma,kõdi,sügelemist. Projektsiooni,kus inimese kujutis on proportsionaalselt vastavat meelte esindustega ajukoores nimetetakse homunkuluseks. I somatosensoorne piirkond paikneb kiirusagara posttsentaalkäärus.Esinduse pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas,seal suurem huultel,näol,sõrmedel, tagasihoidlikum kerel. Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus) 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv
seljaaju ulatuses piklikajuni,sealt kiud ühenevad ja suunduvad talamusse.sellega antakse edasi nt puudutuse täpne lokatsioon,puute/rõhu intensiivsust,vibratsiooni. Ventrolateraalväädi süsteemiks. selle kaudu juhitakse ruumiliselt ebatäpset infot(millega pole kiire),antakse edasi nt valu,sooja,külma,kõdi,sügelemist. Projektsiooni,kus inimese kujutis on proportsionaalselt vastavat meelte esindustega ajukoores nimetetakse homunkuluseks. I somatosensoorne piirkond paikneb kiirusagara posttsentaalkäärus.Esinduse pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas,seal suurem huultel,näol,sõrmedel, tagasihoidlikum kerel. Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus) 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv.
üksused. Naha- ja propriosensoreilt saadud informatsiooni alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje kehakuju. Iga seljaajunärv innerveerib naha piirkonna segmenti, mida nim dermatoomiks. Erinevate tundlikkuste uurimine naha sermatoomide piirkonnas võimaldab selgitada vastavate juhteteede ja ajukahjustuste asukohta. Projektsiooni, kus inimese kujutis on proportsionaalne vastavate meelte esidustega ajukoores, nim homunkuluseks. Peaajukoores on inimene projitseeritud ,,tagurpidi", jalad üles- ja pea allapoole, kusjuures mõlemad poolkerad saavad impulsse peamiselt keha vastaspoole sensoritelt, kuis osaliselt ka samalt kehapoolelt. Nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvoo, lugemiskeskus nurkkääru piirkonnas. Kuulmiskorteks asub oimusagara ülemises oimukäärus, sellest tagapool asub akustiline kõnekeskus. Maitsmismeele esindus paikneb suurajukoore kiirusagara posttsentraalkääru
annaabi.ee 
