Retsensioon Anni ka Kibus 10b Käisin 6. märtsil vaatamas muusikali ,,Ämbliknaise suudlus". Muusikali sai näha Tartu Vanemuises ning viimast korda, esilinastus sellel oli paar aastat tagasi. Olin vaadanud enne muusikali külastamist selle kommentaare ja selletõttu läksin muusikali vaatama arvamusega, et see on suhteliselt sünge. Muusikal rääkis ühest homoseksuaalsest vangist, kes istus kinni alaealise ärakasutamise eest. Enamus ajast elab ta väljamõeldud maailmas: põgeneda vanglast, hirmust. Ühel päeval tuleb ta kongi uus vang ( revolutsionäär ). Nendest saavad nii head sõbrad, et usaldavad isegi mõningaid saladusi. ,,Ämbliknaise suudluse" helilooja on John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, lavastaja Roman Hovenbitzer, koreograaf Antton Laine. Peaosades oli Tanja Mihhailova ( Aurora ), Lauri Liiv ( homoseksuaal Luis Alberto Molina ) ja
tõlkinud mitmeid teoseid. Oma nime asemel on kasutanud ka kirjanikunimesid Emil Tode ja Anton Nigov. Tõnu Õnnepalu alustas luuletajana, saades proosakirjanikuks Emil Tode nime all. Kokku on ta avaldanud 6 romaani: 1993 "Piiririik" - Esimene tähelepanu võitnud teos, mis pälvis 1994. a. Balti Assamblee kirjandusauhinna ja seda on tõlgitud seni 15 keelde. Raamat räägib Ida-Euroopast (mitmete vihjete kohaselt Eestist) pärit homoseksuaalsest stipendiaadist, kes terve raamatu vältel üritab ennast alles leida või siis määratleda, kuid mis on väga keeruline, sest samal ajal tegeleb ta usinalt ja pühendunult oma Ida- Euroopa päritolu mahasalgamisega. Vormilt on "Piiririik" kiriromaan, minategelane kirjutab kellelegi Angelole, keda reaalselt ilmselt ei eksisteerinudki. Angelo asendab sõpra või psühholoogi, kellele kirjutades koordineerib minategelane oma mõtteid ja elusündmusi.
homoseksuaalse seksuaalkontakti ajal täidab üks partner "aktiivset" (mehe) ning teine "passiivset" (naise) rolli. See oleks nii, kui penetratsioon oleks homoseksuaalse kontakti vaieldamatu koostisosa. Kuna see nii ei ole, on mõisted ebatäpsed. Ent isegi penetratsiooni korral võivad partnerid olla kordamööda mõlemas rollis. Kahjuks annab niisugune väärkäsitlus inimestele, kes pole homoseksuaalsusega kunagi vahetult kokku puutunud (nt vanemad), vale arusaama homoseksuaalsest praktikast. Sama kohatult kõlab ka väide, et mees, kes täidab alati "aktiivset" rolli, polegi homoseksuaal, ja seda on vaid "passiivse" rolli kandjad. Huvipakkuvale tulemusele jõuti Kinsey uuringutega, mille kohaselt ligi 30% heteroseksuaalseid mehi praktiseerivad anaalseksi oma abikaasadega, mis veel kord tõestab, et selline käitumine pole omane üksnes homoseksuaalidele. Välisilme Pikka aega püüti otsida homoseksuaalidel kehalisi erinevusi nn tüüpilisest mehest või naisest.
Ainsuse omastava käändevormi puhul oli sõna samamoodi põhisõna rollis (poisi ema ja tema ema). Oli ka väljajättu, nt sõnapaaris ema-isaga jäeti välja kaasaütleva ga-lõpp. Kusjuures kaasaütlevat käänet ennast esines nii ainsuses (5 korral) kui ka mitmuses (2 korral). Nii ainsuse kui ka mitmuse osastavat esines pigem vähe: ainsuse vormi 7 korral, mitmuse vormi 2 korral. Ainsuse käändevormi puhul tuli välja loendamise tähendus, kus mõnel juhul räägiti homoseksuaalsest perest, nt kas lapsel on kaks ema? ja sunnitud kasvama „ebanormaalses“ olukorras, kus neil on kaks isa või ema. Ainsuse alaleütlevat käänet esines 15 korral, nt Ta rääkis loetud rõõmusõnumist ääriveeri emale ja tegi meie emale ettepaneku lubada Leen lapsendada. Mitmuses esines seda 2 korral, nt et tööd pakkuda pensionäridele ja emadele ning jagada emadele õpetusi. Väliskohakäänetest rohkem kasutati ainsuse alalütlevat (6 korral), ent mitte mitmuse vormi
Roland Barthes (19151980) *"Mütloogiad" 2osa I osa ühiskonna nähtuse terav kritiseerimine (mänguasjad, maadlus, striptiid, pesupulbrireklaamid), II müütide konstrueerimine, keeletasand, *erinevus CLS LS ei k äsitle võimusuhteid, aga B käsitleb keegi paneb müüte kokku, kellegi huvid on mängus, pannakse midagi tähendama argimüütide loogika k õike seda, mdia on konstrueeritud esitatakse inimestele, kui midagi loomulikku ning olemuslikku (müüt homoseksuaalsest ei ole loomulik, aga heteroseksuaalsus on loomulik) kultuuriliselt konstrueeritud müütide esitamine, mis oleksid justkui loomulikud, loodusest tulenevad looduse ja ajaloo segamini ajamine m üüt ei saa illagi esile kerkida asjade oma loomusest *FdeS skeemi täiendamine k äsitlus teise astme käsitlusest "siga" I aste loom kasutamine inimese kohta II aste I astme suhe denotatsioon II astme suhe konnotatsioon 42
Müüdi uurija, müüdi tõlgendaja positsioon. Tema näeb läbi, kuidas see süsteem on kokku pandud. Müüdiuurja loogika on see, et ta saab aru kuidas toimub selle ideoloogia tootmine. Ehk siis kuidas see, mis on oma loomult ajalooline seotud inimese sotsiaalse kogemusega esitatakse meile midagi, mis on loomulik. a. NT: Homoseksuaalsuse käsitlemine kultuuritekstites on ideoloogiline, samal ajal esitatakse meile homoseksuaalsest kui midagi pervertset. · Uurimus, käsitlus S/Z Barthes o Käsitluse keskmine tulemus on see, et Barthes hakkas kultuuritekstiga seoses andma rohekm võimu lugejale kui teksti kirjutajale: teksti tähendus sõltub sellest, kuidas me seda loeme. o Tema lähtekoht on tegelikut üsna strukturalisstlik, ta vaatleb seda Balzaci novelli (Saraziin??) ning eraldab sealt teatud fragmendid. Ta eristab need selle
annaabi.ee 
