võrgendikoi Lepidoptera viljapuuaed Yponomeuta malinellus 2 Õunapuu Mardikalised 15.06.2010 Raja tn Õunapuu o+ lehekirp Coleoptera viljapuuaed Psylla mali 3 Õielutikas Lutikalised 15.06.2010 Raja tn Kask + Heteroptera 4 Kirsi lehetäi Sarnastiivalised 15.06.2010 Raja tn Kirss + Myzus cerasi Homoptera viljapuuaed 5 Tume Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - o+ pehmekoor Coleoptera Cantharis fusca 6 Ploomivaablane Kiletiivalised 15.06.2010 Raja tn Ploom o Hoplocampa Hymenoptera viljapuuaed flav 7 Ploomipuu Sarnastiivalised 15.06.2010 Raja tn Ploom + lehetäi Homoptera viljapuuaed Hyalopterus pruni
valmikuni ning selle läbimise kiirus sõltub putukatel eelkõige temperatuurist California kaguosas eluneval pistesääsel (Psorophora confinnis) (Diptera: Culicidae) kulub optimaalsetes tingimustes selleks kõigest üks nädal Umbes nii kiiresti kuivavad põllukultuuride niisutamisel tekkivad loigud, milles vastsed arenevad Kõige kiirem põlvkondade vaheldus Kõige kiiremini toimub põlvkondade vaheldus lehetäidel. Kurgi (paakspuu) lehetäil (Aphis gossipii) (Homoptera: Aphididae) kulub selleks 26 °C juures 5 päeva, rekord kuulub aga lehetäile Rhopalosiphum prunifolia, kelle põlvkonnad vaheldusid 25 °C juures iga 4,7 päeva järel. Pikim valmikuiga Kõige pikem valmikuiga, 28,7 aastat, on registreeritud mullamurelase (Lasius niger) (Hymenoptera: Formicidae) emasipelgal Väikseimad munad Kõige väiksemad munad, mille pikkus on 0,020,027 mm, kuuluvad vastsekiinlasele Zenillia pullata (Diptera: Tachinidae) Samasse sugukonda kuuluva Gymnosoma sp
osa toimib pumbana. ELUVIIS/KOHT toituvad peremeeste verest; munad (tingud) kinnitatakse karvade külge. 14. O. Hemiptera – nokalised Eestis 1250 (1500) liiki 0.5 – 110 mm iminokk, esimene tiivapaar tugevam kui tagumine Lutikalised. Sarnastiivalised 14. SO. Heteroptera – lutikalised Eestis 454 liiki Maismaa taimtoidulised; Vee taimtoidulised; Vee röövtoidulised; Maismaa röövtoidulised; Parasiidid 14. SO. Homoptera – sarnastiivalised Eestis ~700 liiki Tsikaadid. 15. O. Thysanoptera – ripstiivalised Eestis 38 (150) liiki MORFOLOOGIA 0.5 – 14 mm Tiivad pikad/kitsad, äärtel pikkade karvadega (mõni liik tiivutu). ELUVIIS/KOHT Toituvad taimemahladest, mõni röövtoiduline; areng väga kiire. Holometabola – täismoondega (seltsid 16-26) Holometabola – täismoondega (= Endopterygota – sisetiibsed) 16. O. Raphidioptera – kaamelkaelalised Eestis 4 liiki MORFOLOOGIA 5-21 mm
Ripstiivalised on väikesed (0,5-6,0 mm) saleda kehaga putukad. Neil on kaks paari kitsaid, servades pikkade karvadega tiibu. Toituvad taimedel, söövad taimedel ja puukoorel kasvavaid seeni, õietolmu ja teiste putukate mune. Sigivad kiiresti, aastas võib olla 12-15 mõlemasugulist või partenogeneetilist põlvkonda. Tuntum esindaja nende hulgas on tubakaripslane Thrips tabaci. Liikide arv: 5000, Eestis 38 (150?) Kirjandus: - Selts: Nokalised Hemiptera Alamselts: Sarnastiivalised Homoptera Väikesed (5- 6mm) ja mitmesuguse välimusega taimemahlasid imevad putukad. Taimemahlade imemiseks on neil arenenud 4-lüliline nokk, mille kaudu juhitakse välja sageli kehast pikemad pisteharjased. Sooles esineb paljudel liikidel filter. Filter on soole osa, mille kaudu juhitakse vesi ja süsivesikud otse tagasoolde, nii et need ei läbi kesksoolt. Sarnastiivalistel on kaks paari kilejaid tiibu. Alamselts jaotatakse viieks rühmaks. Liikide arv: 40 000, Eestis 700
Haakejalgade tüüpi hästiarenenud jalad; koosnevad reiest, väljakasvega säärest, kahelülilisest või lülistumata käpast, millel kaks või üks sirpjat küünist. Tagakeha reeglina laiem kui rindmik; koosneb 8-10 eristatavast lülist. 2.-7. lülil asub kuus paari hingamisavasid. Emastel muneti redutseerunud. Tagakeha kaheksandal segmendil asub munemisava. Urujätked puuduvad. Peremehespetsiifilised liigid. Esinevad kõikjal välja arvatud kukrulistel. Selts: Sarnastiivalised (Homoptera) Kehapikkus 10mm-1cm. Väliselt väga mitmesugused. Pea liikuv. Silmad hästi arenenud, harva üksikute lihtsilmade kogumikud. Vähestel liikidel silmad puuduvad. Esineda võib ka 2-3 täppsilma. Tundlad erineva pikkuse ja kujuga.
annaabi.ee 
