väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles mõttes võib kultuuriruumi määratleda kui teatud üldise mälu ruumi, st ruumi, mille raames mingid üldised tekstid võivad säiluda ja aktualiseeruda. Semiosfäärile on omane: · Piiritletus · Semiootiline ebaühtlus · Tuum ja perifeeria · Ilma semiosfäärita keel mitte ainult ei hakka tööle, vaid teda pole olemas · Terviklikkus, hierarhilisus · Semiosfäär kui tervik on homomorfne (samane, võrreldav) teiste semiootiliste ruumidega (nagu tekst ja kultuur) Kunstiteos kui mudel 1 2 3 4 teoreetiline tegelikkus mudel kunst tegelikkus objekt meie kunstiteos tegelikkus, mis on
Isomorfism moodustavad koos homomorfismiga üldmõiste, mis iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel. Isomorfism tähendab vastavust, kus kaks süsteemi, vaadelduna lahus neid moodustavate elementide loomusest, vastab ühe süsteemi igale elemendile ainult üks teise süsteemi element ning ühe süsteemi igale seosele vastab ainult üks seos teises – ja vastupidi. Homomorfism on isomorfismi üldistus, kui vastavus on vaid ühes suunas ühene. Homomorfne kujutis on originaali struktuuri ebatäielik, ligikaudne ilming. Selliseks on näiteks maastiku ja selle maakaardi vaheline suhe, jne. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia. Whorfi hüputees: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid
struktuuride vahel. Isomorfism tähendab vastavust, kus kaks süsteemi, vaadelduna lahus neid moodustavate elementide loomusest, vastab ühe süsteemi igale elemendile ainult üks teise süsteemi element ning ühe süsteemi igale seosele vastab ainult üks seos teises ja vastupidi. Homomorfism on kujutus ühest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad seosed. Homomorfism on isomorfismi üldistus, kui vastavus on vaid ühes suunas ühene. Homomorfne kujutis on originaali struktuuri ebatäielik, ligikaudne ilming. Selliseks on näiteks maastiku ja selle maakaardi vaheline suhe, jne. Isomorfism tähendab vastavust, kus on kaks süsteemi (lahutatuna nende elementide loomusest) ning esimese süsteemi igale elemendile vastab vaid üks teise süsteemi element ja vastupidi. Objektidel peab seega olema struktuur. Isomorfism on struktuuri säiluv objektidevaheline üks-ühene vastavus.
Kultuuri arenemisest rääkides oli Lotmanile oluline rõhutada võimalike arenguteede paljusust ning arengusuuna juhuslikkuse ja seaduspärasuse, lineaarsuse ja plahvatuslikkuse dünaamikat. Semiosfäär: Piiritletus; Semiootiline ebaühtlus; Tuum ja perifeeria; Ilma semiosfäärita keel mitte ainult ei hakka tööle, vaid teda pole olemas; Terviklikkus, hierarhilisus; Semiosfäär kui tervik on homomorfne teiste semiootiliste ruumidega (nagu tekst ja kultuur). Semiosfääri struktuurne ülesehitus: Rajaneb ruumilise sümmeetria-asümmeetria ristumisel ajaliste protsesside intensiivsuse ja vaibumise sinusoidse vaheldumisega; see tekitab diskreetsuse. Need kaks telge on taandatavad üheks parem- ja vasakpoolsuse ilminguks, mis on lähtekohaks dialoogile, kõigi tähendusloomeprotsesside alusele. Semiosfääri üheks olulisemaks tunnuseks on piiritletus: oma semiootilise -- tähendusliku ja
juhuslikkuse ja seaduspärasuse, lineaarsuse ja plahvatuslikkuse dünaamikat Kultuuri fenomen 1978 Mõtlev objekt võib: · säilitada ja edasi anda infot (valdab kommunikatsioonimehhanisme ja mälu), valdab keelt ja võib moodustada õigeid teateid · viia läbi algoritmilisi operatsioone nende teadete õigeks transformeerimiseks · moodustada uusi teateid Inimese intellektuaalse tegevuse bipolaarne ülesehitus Lineaar-diskreetne Kontinuaal-homomorfne vasak ajapoolkera parem Sekundaarsed modelleerivad Esmased keeled süsteemid ruumi struktuuriline mudel loomulik keel Märk on tingliku iseloomuga märk on kujutava iseloomuga Täiskasvanu teadvus Lapse teadvus Ajalooline teadvus Mütoloogiline teadvus Sõnaline mõtlemine Ikooniline mõtlemine Jutustus Tegevus
annaabi.ee 
