kreeklaste püsivaks alaks Rauaaeg Kreeka oli üsna vaene ja mahajäetud maa Välissuhtlus vähenes märgatavalt Ühiskond vähekihistunud Arhailine periood (800-500 eKr) Valitses aristokraatia Kujunesid linnriigid, polised Tähtsamad linnriigid Sparta ja Athena Tsivilisatsioon oli arenenud Kreeklased võtsid kasutusele Foiniiklaste tähestiku/kirja suulise pärimuse kirjapanek, Homeruse “Ilias” ja “Odysseia” Kutsutakse ka Homeruse ajajärguks Peajumal Zeusi auks hakati korraldama Olümpiamänge 1. Olümpiamängudest arvestati aega (776 a eKr) Hakkab vaikselt levima demokratia Tihenesid välissuhted Idamaaga Eriti tuli Kreeklastel suhelda tol ajal kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastena Klassikaline ajajärk (500-338 eKr)
Kas Trooja sõda tegelikult toimus või mitte? Pimeda lauliku Homeruse kirja pandud lugu Trooja sõjast on ajaloo üks tuntumaid. See jutt on ka ühtlasi kõigi aegade üks suurimaid mõistatusi, sest ei teata, kas see on tõestisündinud lugu või lihtsalt müüt. Paljud arheoloogid ja ajaloolased on proovinud saada jälile sellele, kas sõda toimus või mitte, kuid siiski on see mõistatus jäänud ühtse vasteta. Pooltargumendid: 1) On tõestatud, et Trooja (teise nimega Ilion) oli tõeliselt olemas ja asetses Väike-
tal kala alakeha. Tritonile iseloomulikeks tunnusteks on ka ja kolmhark ja merekarbist pasun. Najaadid olid veenümfid. Nemad elutsesid ojades, allikates ja purskkaevudes. Allmaailm Surnute riiki valitses üks kaheteistkümnest suurest olümplasest, Hades. Tartaos ja Erebos on mõnede müütide järgi allilma osad. Tartaos on sügavam osa, Maa poegade vangla. Erebos on paik, kuhu saabuvad surnud kohe pärast hingeheitmist. Homeruse järgi on allilm hämar, varjuline paik, varjude riik. Seal on vana paadimees nimega Charon , kes toimetab surnute hinged üle vee teisele kaldale, kus asub Tartarose teemantne värav. Kerberos on Hadese kolmepealine ja draakonisabaga koer, kes valvab seda väravat. Ta laseb sisse kõik hinged, aga välja mitte kedagi. Pärast sisenemist tuleb tuleb igaühel minna kolme kohtuniku ette, kohtunikud otsustavad, et halvad hinged läkitatakse
suure pere liikmena oli muretu ja turvaline. Ta alustas oma kooliteed Tahkurannas, kus tal tuli läbi tuisu ja tuule kõndida paari kilomeetri kaugusele koolimajja. See kestis ainult ühe aasta, sest isa otsustas Pärnusse kolida. Seal jätskus tema koolitee õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas õpetaja Raudsepp. Õpetus koolis, ka usuõpetus, oli venekeelne. Rahvusliku kasvatusega koolis ei tegeletud. Konstantin õppis hästi ja tema lemmik aine oli kreeka keel, ta armastas lugeda Homeruse värsse. Kuba noorelt tundis ta huvi ühiskondlike ja poliitiltise probleemide vastu. Noorele Konsatantin Pätsile avaldas mõju prantsuse sotsialist-utopistist Pierre Proudhonist (1809-1865). Päts tundis huvi ka Eesti muniasaja vastu. Ta õppis vaimulikus seminaris neli aastat, läbides selle üldharidusliku osa. Nüüd tuli valida kas koolist lhkumine või jäkamine ja õigeusu preestriks valmistumine. Ta otsustas õppida gümnaasiumi viimase aasta Pärnus
kunsti elavatele mitte surnutele. Selle perioodi parimad reljeefid, maalid ja skulptuurid kujutavad Ehnatoni ja tema perekonnaliikmeid. Neil inimestel puudu sügav inimlikkus. Egiptuse kunst on väga heade prpotsioonidega. Pühaputukas- skarabeus 11.09 Egeuse kultuur Varajane ajajärk. 3000-2000 eKr. Keskmine ajajärk 2000-1600 eKr. Hiline ajajärk 1600-1100 eKr. Mälestus sellest kultuurist säilis Kreeka müütides ja legendides. Troojast kõneldakse Homeruse eepostes. Umbes 2000 aastal eKr ehitati esimesed suure lossid sõjalistele juhtidele. Näiteks Knossose loss. Lossi keskseks osaks oli suur piklik õu, mille ümber grupeerusid ruumid ja nende keskel väiksemad valgus õued. Ruume ühendasid mitmes laiuses trepid, ruumide paigutus oli ebasümeetriline ning nad asusid astmeliselt. Knossose palee sambad laienevad üleval pool. Ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati pidulike seremooniaid. Jahi ja sõja tseene, härjavõitlusi ja
areng on sarnane, aga Vahemere ääres oli rohkem kirjalikke allikaid. Oli tüpoloogilise meetodi rajaja. Juba eluajal pälvis suurt kriitikat. Leiti, et ta ei uuri ajalugu ja et väliste tunnuste järgi jagamine on primitiivne. H Schliemann. Oli kuulus juba 19. saj. Ühed peavad teda esimeseks arheoloogiks, teised aga arheoloogiliste muististe hävitajaks. 44 aastaselt läks ülikooli ja hakkas õppima keeli ja ajalugu, sest tahtis Troojat välja kaevata. Leidis Trooja Homeruse „Iliase“ abil. Ostis maa ära, et kaevata ja leidiski kaevamise teel. Pakkus, et see võib olla trooja kuues kiht. Suureks abiks olid sellest riigist leitud väärisesemed. Trooja puhul on talle ette heidetud, et ta ülemisi kihte hävitas. Leidi muistiseid ka Mükeenest. Oli pioneer antiikkultuuri alal. Tegi antiik-Kreeka kogu Euroopa jaoks väga tuntuks. 4 G. Kossinna
annaabi.ee 
