Marko Matvere Sündinud 4. veebruaril 1968 Pärnus Eesti näitleja, laulja ja lavastaja. Lõpetas 1990. aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedri Peale seda töötas Tallinna Linnateatris Kogus hiljem muusikuna kuulsust koos Jaan Tättega: "Majakavahi Armuhüüd", "Olemine" Olulisemad rollid näitlejana: Mercutio (Shakespeare "Romeo ja Julia") Simone (Visconti "Rocco ja tema vennad") Tartuffe (Molière'i "Tartuffe"), Athos (Dumas/Nüganen "Kolm musketäri") Septimus Hodge (Stoppard "Arkaadia") Hamlet (Shakespeare "Hamlet") Lisaks oli aastal 2002 Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel koos Annely Peeboga õhtujuht. Matvere muusikalirollide hulka kuuluvad: Georg (Vadi "Georg") Javert (Schönberg "Les Misérables") Insener (Schönberg "Miss Saigon") Kuningas (Rodgers "Kuningas ja mina") Chagal (Steinman "Vampiiride tants") Samuti on ta mänginud mitmetes filmides ja seriaalides. Marko Matvere on saanud noore näitleja peaauhinna
Kapten - Woyzeck (2014) Stanley Gardner - Topeltelu (2013) Kapten Keller - Imetegija (2011) Krille - Sinikad (2012) Hermile - Põletus (2010) Kolu-Per - Röövlitütar Ronja (2010) EEST DRAAMATEATER ROLLID 2011 Aleksander, kapten – Villem Tuun Jaan Umbi lugu 2011 Phil Hogan – Eugene O´Neill Saatuse heidikute kuu 2011 Vicente – Jordi Galceran Cancún 2012 Steve Heidebrecht – Tracy Letts Augustikuu 2012 Georg – Martin Algus Kontakt 2013 Vladimir – John Hodge Kollaborandid 2014 härra Solares – Jane Bowles Aiamajas 2015 Jarkka – Pipsa Lonka Laulud halli mere äärest TELESAADED Tähelaev Kolmeraudne Kättemaksukontor PILTID VIDEOD https://www.youtube.com/watch?v=Jo4n-_Ct SmU https://www.youtube.com/watch?v=qJoXD1er zd4 https://www.youtube.com/watch?v=-ENrM4Wi OXc kasudaud allikad https://www.google.ee/search?q=jaan+rekkor&newwindow=1&biw=1366&bih= 667&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=2TdOVfWSDsL5ygOf8YDYBg&ved=0CAcQ_AU oAQ#imgrc=_ http://et
· 2009 Bruno (Janno Põldma, Heiki Ernits "Lotte ja Bruno muusikatund") · 2010 Arnu (Mati Unt"Huntluts") · 2010 Hr Mooney / Politseinik /Baarmen / Dr Marston (DanGordon "Vihmamees") · 2011 Esimene statist,Sõdur (Mati Unt "Viimnepäev") · 2011 Lysander (Henry Purcell "Haldjakuninganna") · 2011 Cleante (Molière "Ebahaige") · 2012 - Zlava (Uku Uusberg "Karjäär") · 2013 - Thomas Magill (Enda Walsh "Härrasmees") Rollid Draamateatris: · 2013 - (John Hodge "Kollaborandid") · 2014 - (Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahmani, Piret Saul-Gorodilovi ,,Laul, mis jääb") · 2014 - (Paavo Piik, Mari-Liis Lill "Varesele valu..")
2.1 Merle Karusoo Merle Karusoo eesti lavastaja. Sündis 1. juulil 1944. aastal, Rae vallas. Töötab Eesti Draamateatris 19761978, 19981999, alates 2006. Lavastused Eesti Draamateatris: 1975 Friedebert Tuglas, Merle Karusoo Popi ja Huhuu (diplomilavastus) 1988 Merle Karusoo Haigete laste vanemad 1997 Merle Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad 2007 Andrus Kivirähk Voldemar 2012 David Hare Vertikaaltund 2013 John Hodge Kollaborandid jt. 2.2 Hendrik Toompere Jr Henrik Toompere Jr eesti lavastaja ja näitleja. Sündis 5. juunil 1965. aastal, Tallinnas. Töötab Eesti Draamateatris 1990. aastast. Lavastused Eesti Draamateatris: 1993 Slawomir Mrozek Suvepäev 2000 Mihkel Ulman Teekond kappi 2001 Andrus Kivirähk Rehepapp ja näärisokk 2008 Jordi Galceran Grönholmi meetod 2010 Anton Tsehhov Kirsiaed 2014 Indrek Hargla Wabadusrist jt.
väljakujunenud malli tarvis. Sellise arvamuse kasuks räägib asjaolu, et Elvis ei avanud ennast suurel laval kitarrimängijana peaaegu üldse. Kitarri kasutas ta laval enamuses tõepoolest pigem mingi lavashow olulise elemendina. Selle väite kinnituseks meenub paratamatult terve tosin erinevaid videolõike 70ndate lavaesinemistest, kui Elvis viskas loo lõpus ootamatult kitarri üle pea ja ta truu abiline laval Charlie Hodge pidi pilli eksimatult kinni püüdma. Hodge ise kinnitab, et eksis ainult ühel korral. Elvise muusikutee alguses oli kitarril aga sageli määrav tähtsus. Kui laulja sai 11aastaseks, kinkisid vanemad talle kitarri. Kodus kuulas ta mustade rütmibluusi plaate ja proovis raadio ääres kohe kitarril kaasa tinistada ning laulda. Niiviisi õppis Elvis selgeks kitarrimängu ja pani aluse oma lauljakarjäärile. Ei ühtegi õpetajat või nõuandjat, pelgalt Jumala poolt
enesekindluse saavutamise ja hiljem juba teatud väljakujunenud malli tarvis. Sellise arvamuse kasuks räägib asjaolu, et Elvis ei avanud ennast suurel laval kitarrimängijana peaaegu üldse. Kitarri kasutas ta laval enamuses tõepoolest pigem mingi lavashow olulise atribuudina. Selle väite kinnituseks meenub paratamatult terve tosin erinevaid videolõike 70ndate lavaesinemistest, kui Elvis viskas loo lõpus ootamatult kitarri üle pea ja ta truu abiline laval Charlie Hodge pidi pillid eksimatult kinni püüdma. Hodge ise kinnitab, et eksis ainult ühel korral. Elvise muusikutee alguses oli kitarril aga sageli määrav tähtsus. Kui laulja sai 11-aastaseks, kinkisid vanemad talle kitarri. Väidetavalt täiesti juhuslikult, sest jalgratta jaoks ei jätkunud raha. Kui Presley'de perekond Memphisesse kolis, hulkus Elvis sageli tänavatel, kus võis kuulda mustade tänavabluusi. Kodus kuulas ta mustade rütmibluusi plaate ja
juba teatud väljakujunenud malli tarvis. Sellise arvamuse kasuks räägib asjaolu, et Elvis ei avanud ennast suurel laval kitarrimängijana peaaegu üldse. Kitarri kasutas ta laval enamuses tõepoolest pigem mingi lavashow olulise atribuudina. Selle väite kinnituseks meenub paratamatult terve tosin erinevaid videolõike 70ndate lavaesinemistest, kui Elvis viskas loo lõpus ootamatult kitarri üle pea ja ta truu abiline laval Charlie Hodge pidi pillid eksimatult kinni püüdma. Hodge ise kinnitab, et eksis ainult ühel korral. Elvise muusikutee alguses oli kitarril aga sageli määrav tähtsus. Kui laulja sai 11-aastaseks, kinkisid vanemad talle kitarri. Väidetavalt täiesti juhuslikult, sest jalgratta jaoks ei jätkunud raha. Kui Presley'de perekond Memphisesse kolis, hulkus Elvis sageli tänavatel, kus võis kuulda mustade tänavabluusi. Kodus kuulas ta mustade rütmibluusi plaate ja proovis raadio ääres kohe kitarril kaasa tinistada ning laulda
1 Tracey Beckham 7 East Walker Dr. Raleigh 2 Lucinda George 789 Brewer St. Cary 3 Jerrod Smith 211 St. George Ave. Raleigh 4 Brett Newkirk 47 Hillsborough St. Raleigh 5 Chloe Jones 23 Solo Ln. Raleigh 6 Quinton Boyd 4 Cypress Cr. Durham 7 Alex Hinton 1011 Hodge Ln. Cary 8 Nisha Hall 123 Huntington St. Raleigh 9 Hillary Clayton 2516 Newman Raleigh 10 Kiara Williams 9014 Miller Ln. Durham 11 Katy Jones 456 Denver Rd. Cary 12 Beatrix Joslin 85 North West St. Raleigh 13 Mariah Allen 12 Jupe Raleigh
käsitlustes ka diskursusanalüüsi briti suund (DASP; Jonathan Potter, Margaret Wetherell, Derek Edwards), sh o Kriitiline diskursiivpsühholoogia (Nigel Edley, Margaret Wetherell) Kriitiline diskursusanalüüs (CDA), sh o Prantsuse diskursusanalüüs (Michel Pecheux) o Kriitiline lingvistika (Michael A. K. Halliday) o Sotsiaalsemiootika, sh kujutiste lugemine (Robert Hodge, Günther Kress, Theo van Leeuwen) o Sotsiokultuuriliste muutuste ja diskursiivsete muutuste suhte analüüs (Norman Fairclough) o Sotsiokognitiivne meetod (Teun A. van Dijk) o Lugemisanalüüs (Utz Maas) o Duisburgi koolkond (Siegfried Jäger) o Diskursiajalooline meetod ehk Viini koolkond (Ruth Wodak) Diskursusanalüüsi üldpõhimõtted ja läbiviimine
sotsiaalsele ja ökoloogilisele keskkonnale. Nende kahe printsiibi lahutamatus on ökokülaliikumise kaks juhtivat printsiipi. (Kirby 2003, 324). „Ökokülade loomise liikumine on ilmselt üks kõige terviklikumaid vastumürke globaalsest majandusest sõltumisele. Üle terve maailma inimesed ehitavad kogukondi, mis püüdlevad elada jäätmete- ja saastevabalt, ilma tänapäevase elu konkurentsi ja vägivallata.“ (Norberg-Hodge, 2010). Ökokogukondi võib pidada iseorganiseerunud ja ühistel väärtustel põhinevateks kogukondadeks, mida on maailmas tuhandeid. Euroopas on ökokülasid 311. (Peters & Stengel 2005). Tänaseks on ökokülade liikumine muutunud üle-maailmseks kodanikualgatuslikuks liikumiseks, mille eesmärgiks on elada koos inimgrupina, toetudes õiglasele maailmavaatele, konsensuslikule juhtimisele, loodussõbralikkusele ja sotsiaalsele mitmekesisusele
Neis tekstides tõuseb keele ja võimu suhe eriliselt esile, sest teksti looja ja vastuvõtja pole võrdses positsioonis. Suhteid määravad sotsiaalne kontekst ja positsioonid. Sotsiaalsed tingimused määravad diskursuse omadused (R. Kasik „Võimu keel“, ERÜ aastaraamat, 2008). Kriitilise lingvistika arendasid välja inglise uurijad 30a tagasi. Teadusharu vundament on 1979 ilmunud 2 raamatut: „Keel ja kontroll“ ja „Keel kui ideoloogia“. Teooria mõtlesid välja Fowler, Hodge, Kress, Trew. Kriitiline lingvistika toetus keeleliste valikute ideele (Halliday „Sissejuhatus funktsionaalsesse lingvistikasse“). Tekstianalüüsis võeti kasutusele Halliday idee, et keel on polüfunktsionaalne ehk mitme ülesandega samaaegselt. Keelekasutus pole referentsiaalse tähendusega ehk üksnes infoandja, vaid tekst räägib autori suhtumisest, tekst on kellelegi adresseeritud – keelekasutuse interpersonaalne aspekt (keelekasutuses on alati 2 osapoolt).
Süntagmaatilised -- lineaarsed assotsiatiivsed -- tähekujulised ¤ Viimased võivad tekkida akustiliste kujundite või tähistatavate sarnasuse põhjal Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. Hodge, Robert & Gunther Kress (1988). Social Semiotics. Cambridge: Polity Kasutades Saussure´i skeeme ehitavad sotsiosemiootika võrgustiku.Nende semiootika käsitleb 1) kultuuri, ühiskonda ja poliitikat 2) Keelest erinevaid märgisüsteeme 3) Kõneakti ja konkreetseid tähenduspraktikaid teistes (mitte loomuliku keele) koodides 4) Diakrooniat, ajalugu, protsessi ja muutumist 5) Tähendustamisprotsessi, tähistavate süsteemide ja referentsiaalsete struktuuride vahelisi seoseid