(Andaluusia mustlaste romansid) ning 17. sajandi hispaania barokk-stiili gongorismi mõjutustega. Eesti luules on sürrealismi viljelenud Ilmar Laaban (1921 – 2000), Andres Ehin (1940 – 2011), Jaan Malin (sünd. 1960). Ekspressionism – tekkis 1912. aasta paiku, prantsuse sõnast „expression“ – „väljendus“, „ilme“. Põhiliselt saksakeelsetel maadel. Tunnuseks ilmutuslikud meeleoluvärvid, ideeline alastus. Else Lasker-Schüler (1869 – 1945), Jakob van Hoddis (1887 – 1942), Gottfried Benn (1886 – 1956), Georg Trakl (1887 – 1914), Johannes Becher (1891 – 1958). Ekspressionismi järelmõju avaldus eesti luules 1960. aastatel. Ultraism – sürrealismi, imažismi ja ekspressionismi (samuti sümbolismi) tunnusjooni ühendav luuleuuendusliikumine Hispaanias ja Ladina- Ameerikas. Rajajaks 1919. aastal Madriidis luuletaja Guillermo de Torre (1900 – 1971). Esindajaid: Gerardo
August Stramm). Sõna ,,ekspressionsim" võeti algselt kasutusele XIX sajandi keskpaiku kujutava kunsti valdkonnas, impressionismi vastandina. Ühtseks vooluks hakkas ekspressionism kujutavas kunstis, kinos, teatris ja kirjanduses koonduma 1910. aasta paiku. Ekspressionismi keskuseks kujunes Berliin. 1911 1932 ilmusid Berliinis ajakirjad Torm ja Aktsioon. Mõlemad ajakirjad avaldasid tollal veel tundmatute noorte luuletajate loomingut. Noorteks ekspressionistideks olid Jakob van Hoddis, Georg Heym, Georg Trakl, Franz Werfel, Gottfried Benn, Ernst Stadler, Walter Hasenclever, August Stramm ja Johannes Becher. Pärast sõda jäid ekspressionistlikku luule peamisteks esindajateks Gottfried Benn, Walter Hasenclever, Franz Werfel ja Johannes Becher. 1909. a asutas Kurt Hiller Berliinis kirjandusliku ,,Uue Klubi", kus esitati ekspressionistlikku luulet. Ekspressionismis on keskseks autori eneseväljendus, autori intensiivne suhe maailmas.
Need pildid ei pruugi sisuliselt kokku kuuluda. Nt Alfred Lichtenstein Die Dämmerung inetuse esteetika, sokeerivad pildid, väga täpne detailide edasiandmine ja grotesk. Gottfreid Benn: Mann und Frau gehn durch die Krebsbaracke, siin ka Reihungsstil. stiilielemendid paatos ja ekstaas erilised värvid keeleeksperimendid uute väljendusvõimaluste otsingul. Jakob van Hoddis: Weltende Seda peetakse esimeseks ekspressionistlikuks luuletuseks ilmus 11.1.1911 August Stramm: Patrouille keeleline eksperiment. Read muutuvad lühemaks, napimaks. Kui seda skandeerides lugeda kõlab nagu soldati marss. Riimi ei ole, traditsioonilist meetrumit ja stroofilist ülesehitust ei ole. Marie Under: Vervalla (1919) Saksamaal algas ekspressionism siis, kui oli poliitiliselt ja kultuuriliselt palju toimumas
Konspekt gümnaasiumile“. Koostanud Alli Lunter. AS Bit, 2001, Avita, 2001. 7. Modernistlike luulevoolude tõlkeid eesti keelde: Sürrealistlik bukett: Rimbaud, Breton, Desnos – „Vikerkaar“ 1989, nr 3, lk 3 – 18. Dadaism: Hans Arpi (Jean Arpi) luulet – „Vikerkaar“ 1991, nr 12, lk 19 – 21. Georg Grosz, „Laul, Laul maailmale, Kullakaevurite laul“ – „Vikekaar“ 1989, nr 10, lk 12 – 18. Ekspressionistlik bukett: Ernst Toller, Else Lasker-Schüler, Jakob van Hoddis, Gottfried Benn, Georg Trakl, Franz Werfel, Georg Grosz – „Vikerkaar“ 1989, nr 10, lk 1 – 18. „Vikerkaarest“ 1997, nr 10 – 11, lk 149 leiate Tiit Hennoste modernismivoolude teemalise loengute sisukorra. Soovitatav on lugeda mõnda osa Rainer Maria Rilke „“Duino eleegiatest“ (eesti keelde tõlkinud Mati Sirkel), Rilke on kirjanik, kes seob 19. ja 20. sajandit ning modernismi luulevoolude lahkhelidest mõnevõrra eemal seisab. V.Woolf. Tuletorni juurde Virginia Woolf 25
teisalt oli aeg muutunud- Siuru oli Impressionistlikku luulet viljelev rümitus, nüüd aga oli Euroopas, iseäranis Saksamaal tooni andmas ekspressionism. Ekspressionismi iseloomustab suurelt osalt väga kriitiline suhtumine I maailmasõtta. Ekspressionism tekkis küll juba enne sõda kunstina. Jõuline kunsti ja kirjanduse suund, mida iseloomustas maailmalõpumeeleolu. Ekspressionismi kõige iseloomulikum luuletus kuulub noorele saksa juudi kirjanikule Jakob van Hoddis. ,,Maailmalõpp ehk Velt ende" Ekspressionismilie isel. Maailmalõpumeeleolu, jõuline kujutuslaad. Lisaks sellele grotesk, liialdus. Ekspressionism luules jõudis Eestisse aja luule näol. Jaan Kärner ,,Aja laulud" Otto Dix - temas avaldub ekspressionism vast kõige paremini. Sünged pildid. 1920 Underilt tõlketeos ,,Valik saksa luule uuemast lüürikast". Valdav osa autoritest olid ekspressionistid. 1921 a suvel loodi rühmitus Tarapita. Samal aastal hakkas ilmuma ka ajakiri ,,Tarapita"
annaabi.ee 
