Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on siiski sugudevaheline töödejaotus muutunud õiglasemaks ja sooline lõhe nii tasustatud kui ka tasustamata töö puhul vähenenud poole tunni võrra (Tasuja 2011). Töö- ja pereelu ühitamist peetakse temaatilistes avalikes aruteludes sageli üksnes naiste probleemiks. Enamik Eesti naistest töötab ning lisaks palgatööle on nende kanda ka suur osa kodutöid seal hulgas laste eest hoolitsemine. Hochschild 1989 on seda nimetatud ka naiste ,,teiseks töövahetuseks". Meest käsitletakse töö ja pere kontekstis eelkõige pere majandusliku toimetuleku kindlustajana. Meeste roll partneri, lapsevanema, aga ka abivajavate eakate lähedaste abistajana jääb enamasti tagaplaanile. Kuna töö- ja pereelu ühitamise probleemid lähtuvad nii töölt kui kodust, on uuritud monitooringus nii koduse töö-koormuse jaotuse kui ka palgatööga seonduvaid hoiakuid ja arvamusi
õppimisvõimeline ja enesekindel, kõrge stressi taluvus. (Kuokkanen, Varje, Väänanen, 2013) TEGEVUSKESKKOND • Tegevuskeskkonda iseloomustab keerukus ja muutlikkus. (Õppiv organisatsioon – võimeline kohanema uute tingimustega. Teenindussektori laienemisega – emotsionaalse töö kasv ja nn näitlev organisatsioon (“performing organisatsion”); emotsionaalne organisatsioon (Hochschild 1983, The Managed Heart: the Commercialization of Human Feeling – have a nice day!) • Keerukus – keskkonnategurid, mis võivad oluliselt mõjutada organisatsiooni toimimist. (nt. tööturu subjektide käitumine, demograafiline situatsioon, haridussüsteem, majanduse seis, õigusruum, jms.) • Muutlikkus – keskkonnategurite üldine muutumine ajas ja muutumise kiirus (nt kapitali liikumise suunad, migratsioon,).
majanduslike (töö rahuldavus; sotsiaalsus) seostatud tööga. Hea palga korral olid nõus ka monotoonse, vähehuvitava tööga. Üldiselt on instrumentalistlik tööorientatsioon tavalisem järgmistel rühmadel: · füüsilise töö tegijatel · organisatsiooni madalamatel tasanditel · noorematel töötajatel · naistel (NB: seos positsiooniga, aga ka kodu suuremal tähendusel. Samas vrd Arlie Russell Hochschild (1997),,The Time Bind: When Work Becomes Home and Home Becomes Work" ) Tööorientatsioone iseloomustab dünaamilisus, sest sõltuvalt konkreetsest situatsioonist ja ajast võivad nad muutuda, nii nagu muutuvad ajas ja ruumis indiviidi prioriteedid ja subjektiivne kogemus. Fordism ja ka HR-koolkond tekkisid lahendama industriaalühiskonnale omaseid tootmisprobleeme. Toonased industriaalühiskonnad on aga praegu postindustriaalsed Mida tähendab? Suht moesõna
Tänapäeval - erinevate rasestumisvastaste vahendite kasutuselevõtt võimaldab laste arvu, samuti nende sündimise aega teadlikult planeerida. Enamuse osa elust ei ole naine enam lastega seotud. Naised osalevad meestega võrdselt tööjõuturul, ning isegi kui tahetaks, et saa paljud pered endale ühe leivateenijaga peret lubada. Kuigi ühiskond on muutunud, ei tule muutused sellele kodusfääris järele. ,,Seiskunud revolutsioon" (A. Hochschild) naised küll liikusid tööjõuturule, kuid mehed ei võtnud vastutust samaväärselt kodu ja laste eest. Tekib ,,teine vahetus", topelttööpäev kodus. 29. Sooline sotsialiseerimine Oluline roll on soorollide väljakujunemisel soolisel sotsialiseerimisel. See on protsess, mille kaudu inimene õpib selgeks kultuuris valitsevad maskuliinsuse ja feminiinsuse normid. Kultuuris on välja kujunenud ootused, arusaamad, milline käitumine on sobilik poistele ja tüdrukutele
Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. Teatrimetafoorid: lava & lavatagune, ,,maskide" kasutamine igapäevases interaktsioonis (varajane Goffman). Keegi ei taha paljastada mängu, kõik on nõus. Kätteõpitud ,,käsikiri". Valvurid (gatekeepers). Tõlgendamine/raamistamine (frame). Rollide, muljete kontrolli jm olulisus eriti suur kaubanduslikes situatsioonides, nt uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: "peegelpildimina", "referentgrupp", "kaheastmeline kommunikatsioon". 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b
Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. Teatrimetafoorid: lava & lavatagune, „maskide” kasutamine igapäevases interaktsioonis (varajane Goffman). Keegi ei taha paljastada mängu, kõik on nõus. Kätteõpitud „käsikiri”. Valvurid (gatekeepers). Tõlgendamine/raamistamine (frame). Rollide, muljete kontrolli jm olulisus eriti suur kaubanduslikes situatsioonides, nt uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: “peegelpildimina”, “referentgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b
annaabi.ee 
