võimsuse ja täpsusega masinate Rahandusega; Turundusega; rakendamisest f) Operatsioonidega Infotehnoloogiaga seotud kaod g) Ladustamisega seotud ;Tootmiskorraldusega 5)Millised olid kaod. h) logistika märksõnad antiikajal? Toit (ühekülgne);Aeglane transport (veoloomad, purjelaevad);Loomasööt;Telgid;Primi tiivne teedevõrk 6)Millised olid logistika märksõnad I maailmasõjas? Toit (leib, konservid); Loomasööt; hobuveokid,raudteetransport, laevad;Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid);Telgid, kaevikud, blindaazid;Arenev teedevõrk 7)Millised olid logistika märksõnad II maailmasõjas? Toit (leib, konservid, viin), Loomasööt;Talverõivad;Hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport;Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid, automaatrelvad, reaktiiv- miinipildujad; Telgid, kaevikud, varjendid 8) Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000 a. ja
Tootmine 2 8 Transport 5 32 Ladustamine 93 60 Kokku 100 100 Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne); Aeglane transport (veoloomad, purjelaevad); Loomasööt; Telgid; Primitiivne teedevõrk Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid); Loomasööt; Hobuveokid, raudteetransport, laevad; Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid); Telgid, kaevikud, blindaazid; Arenev teedevõrk Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas Toit (leib, konservid, viin), Loomasööt; Talverõivad; Hobuveokid, mootorikütus, auto, raudtee, mere ja õhutransport; Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid, automaatrelvad, reaktiiv miinipildujad;
Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas: Toit (leib, konservid, viin), loomasööt, talverõivad, hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport, tankid, soomusautod, sõjalaevad ja -lennukid, automaat-relvad, reaktiiv-miinipildujad, telgid, kaevikud, varjendid.
Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas: Toit (leib, konservid, viin), loomasööt, talverõivad, hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport, tankid, soomusautod, sõjalaevad ja -lennukid, automaat-relvad, reaktiiv-miinipildujad, telgid, kaevikud, varjendid.
ÜHILDUB LOGISTIKA? INTERFACES BETWEEN LOGISTICS AND OTHER FUNCTIONS. •Rahandusega (Finance); •Turundusega (Marketing); •Infotehnoloogiaga (Information Technology); •Tootmiskorraldusega (Production) MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD ANTIIKAJAL •Toit(ühekülgne); •Aeglane transport (nt. veoloomad ja purjelaevad); •Loomasööt; •Telgid; •Primitiivne teedevõrk MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD I MAAILMASÕJAS •Toit(leib, konservid); Loomasööt; •Hobuveokid, raudteetransport, laevad; •Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid); •Telgid, kaevikud, blindaazid; •Arenev teedevõrk MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD KAASAJAL •Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad; •Õhu- ja meretransport (lennukikandjad); •Raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid LOGISTIKA FENOMEN
2. Hollandi puidutöötlemisfirma X ostab üles Kagu- Aasia troopikametsade haruldasi puuliike ja müüb neid edasi eksklusiivmööbli valmistamiseks. Seejuures väidab puidufirma, et tema tegevus aitab kaasa troopikametsade säilimisele. Kas tema väide võib olla tõene? Mis juhul? Firma väide võib olla tõene juhul, kui puid võetakse metsas maha vaid harvendusraie põhimõttel, nii, et alusmetsa ei kahjustata (elevantidega köisraudtee, Rootsi hobuveokid) Tulemuseks on väga kallis mööbel, millest saadud tulu saab kasutada ka vihmametsade säilimise eest võitlemiseks. 3. Mis vahe on Ecostar ja ecolabel skeemil? Kumba soovitatakse hakata kasutama tulevases ühises Euroopa Liidu ökosildistuses? Ecolabel silt antakse toodetele, mis on mingi sellele tooterühmale omase mürgi suhtes puhas (fosfaadivaba pesupulber). Säärane sildistus ei soodusta aga tootjate soovi oma toodet pidevalt arendada. Selle tõttu soovitatakse
Kui palli saanud mängija vastab valesti, siis langeb ta välja. Võidab see võistkond, kellel jääb alles rohkem mängijaid. LIIKUMISMÄNGUD, KEHATUNNETUSMÄNGUD TÄNAV Eesmärgid: õppida liikluseeskirju järgima, arendada kehatunnetusoskust Vanus: 6-7 a Vahendid: ohjad, roolid, kepid, punane ja roheline ketas Mängu käik: Mänguväljakul on 8-10 m laiune "tänav". Kui on ruumi, võib olla kaks risttänavat jakaks politseinikku. Tänaval sõidavad autod, trammid, hobuveokid. Lapsed valivad endale soovikohase sõiduki: ohjad hobuliikluseks, rooli auto jaoks. Kolm last võivad moodustada tuletõrjeauto, kiirabiauto ja politseiauto. Väljaku keskele märgitud kohal seisab liikluskorraldaja (algul õpetaja, hiljem laps), kellel on punane ja roheline ketas. Autod ja muud sõidukid sõidavad siis, kui liikluskorraldaja tõstab rohelise ketta. Tuletõrje, kiirabi ja politsei lastakse alati läbi. Teised veokid peavad punase ketta ees seisma jääma. Mängija, kes
sekundi võrra vajalikust hiljem. Lähenemisel varjatud ristmikule tuleb külgsuunas lähe- Sõit öösel oleks lihtne, kui poleks teisi liiklejaid. Kuna neja avastada juba enne ristmikule jõudmist, jälgides nad siiski on olemas, tuleb neid paratamatult arvestada. sõidutee valgustuse muutumist. Selleks et ka kaasliiklejad Suurt ohtu põhjustavad valgustamata hobuveokid, jalg- teid varem avastaksid, on hea ristmikule lähenemisel paar rattad ja ettevaatamatud jalakäijad ning seda eriti siis, kui korda tulesid ümber lülitada. vastusõitja esilaternad meid osaliselt pimestavad. Sõitmisel vooremaastikul, künkalt künkale, võib pimes- Vastusõitjaga kohtumisel tuleb kõigepealt vähendada tusoht tekkida just künkatipu ületamisel. Seetõttu tuleb
annaabi.ee 
